Aed, nagu loodus ette näeb

Rododendronid kasvavad poolvarjus muretult, ei vaja katmist ja õitsevad hunnitult. Foto: Piret Veigel

Pärast põuast suve jagab meisteraednik Arnold Hannust teadmisi varju- ja metsaaia plussidest. Ka möödunud kuudel kõrbeks kuivanus päikeseaedade omanikele leidub lohutussõnu: käes on parim istutusaeg.

Kohtume Arnold Hannustiga Libatses perekond Veerise koduaias. Metsaserval asuva aia on üks Eesti kõige meisterlikuma ja tundlikuma käekirjaga aiakujundajaid ise loonud ja paarikümne aasta jooksul ka täiendada aidanud. Varjuaia teemaga seob Arnold Hannustit ka äsja ilmunud raamat «Varjuaia taimi. Sinu aia pimedam pool», mille eestikeelse tõlke toimetaja ta on.

Miks ja kui oluline on pöörata tähelepanu varjuaiale?

Kui vaatame Eesti maastikku ja loodust, tahaksimegi ju elada metsa kaisus. Peame end metsarahvaks; metsa on pea igal pool, kus inimene elab. Tänapäeval aga rajame maju põllu peale ja arvame, et kõik ilusad lilled tahavad palju päikest ja head mulda ning aed peab olema lage... Seetõttu juhtub sageli, et kui inimene saabki endale metsase krundi, kus tegelikult on väga palju olemas, võtab ta selle esmalt lagedaks ja asub seejärel aeda rajama. Sageli istutab puidki juurde. Varjuaiast ei ole paraku kunagi palju räägitud ja teadmised sellest on napid.

Neid, kes kolivad metsa elama ja annavad endale aru, et tahtsidki just seda, on vähe. Libatse aed on ses suhtes erand. See on väga hea näide, et metsases varjuaias pole probleeme ilusate taimede kasvatamisega. Neid on palju!