/nginx/o/2018/09/13/11414856t1h1352.jpg)
Välimus pole oluline mitte välimuse pärast, vaid see on enesetunde küsimus. Inimene, kes on rahul oma välimusega, on suurema tõenäosusega rahul ka muu eluga. Nii kinnitab plastikakirurg Mare Malva, kelle sõnul tuleb vastuvõtukabinetis tihti täita ka psühholoogi ülesandeid.
Mare Malva on rääkinud inimestega, kes on olnud kindlad, et jäävad igati naturaalseks ega lase endaga midagi teha. Kui aga kõrvalt on nähtud tuttavate või kolleegide muutumist, siis on jõutud ka ise selleni, et võiks midagi enda juures kohendada. «See on alati positiivne tagasiside meie töös, kui patsiendi elukvaliteet läheb tänu meile paremaks. Patsient on rohkem rahul oma kehaga ning tuju on samuti parem,» rõhutab ta, et psüühiline ja füüsiline käivad alati koos.
Plastikakirurgias kehtib reegel, et töö on tellija materjalist ehk iga operatsiooni tulemus sõltub palju inimesest endast.
Isiklik otsus
Inimesed, kes vastuvõtule tulevad, on väga erinevad. Seejuures ei taha väga paljud, et isegi ema näeb või tööl aru saadakse, et nad on oma välimusega midagi ette võtnud. Kuid tuleb ette ka patsiente, kes soovivad näiteks uue büstiga väga silma jääda.
«Kogu meie eriala on tegelikult täis psühholoogitööd. Peame aru saama, mida patsient soovib, milline on tema ettekujutus tulemusest. Vastavalt sellele saame otsustada, mida ja kuidas täpselt teeme. Võimalusi ja erinevaid meetodeid, kuidas midagi teha, on väga palju,» selgitab ta.
«Patsiente on igas vanuses, alates kahekümnendates neidudest,» tõdeb Malva. «Nooremad soovivad süste – botuliintoksiini ja täiteaineid, eriti populaarne on huulte süstimine, kuid sellega ei maksa üle pingutada. Kindlasti peaks mõtlema, kas nii lopsakad huuled sobivad just minule, kuigi sõbrannal on ja talle sobib.»
Plastikakirurgi töö on kahe otsaga asi. «Ühest küljest on igale kliinikule hea, kui patsient on terve ja noor ning operatsioon kulgeb probleemideta. Kuid räägime ikkagi inimeste eludest. Oma tervise hoidmine on kõige olulisem. Rõhutan alati, et isegi süstid, mille kohta teatakse, et need on nii lihtsad, on siiski nahka läbiv protseduur. Me ei tee enne ühtegi protseduuri, kui oleme rääkinud patsiendiga ka võimalikest tüsistustest ja ohtudest,» sõnab Malva ja tunnistab, et on kordi, mil nad pole inimesi opereerinud. Mõnikord on põhjuseks ebarealistlikud soovid ja ootused, kuid vahel on jõutud üksmeelele, et patsiendil on tegelikult kõik hästi ning kirurgi kätt vaja ei lähe.
Kolm küsimust ilukirurgile
1. Millal minna ilukirurgi vastuvõtule ja operatsioonile?
Mare Malva: Päris kuuma ja niiske ilmaga ei soovita ükski kirurg operatsiooni või protseduuri ette võtta. Samuti ei tasu pärast operatsiooni soojamaareisile minna, sest infektsioonirisk on siis suurem. Parem aeg operatsiooniks on sügis ja talv.
Valgemal ja päikselisemal ajal peab hoolikalt jälgima, et näiteks näopiirkonna lõikushaav ei pruunistuks päikese käes. Iga nahka läbiv lõige jätab haava ja armi, mis ei kao kunagi. Aja jooksul, kui seda ei lasta alguses pruunistuda, läheb see heledamaks ja nähtamatumaks. Õnneks ei ole tänapäeval päevitamine enam nii populaarne ning inimesed hoiavad end nagunii rohkem päikese eest.
Süstima võiks tulla pigem õhtupoolikul ning reedel, nii et järgmine päev oleks vaba. Siis on aega toibuda.
2. Kui pikk aeg varuda operatsiooni ja taastumise jaoks?
MM: Tänapäevane kiire elu puudutab ka plastikakirurgia valdkonda. Protseduurid ja paranemine püütakse võimalikult lühikesesse ajavahesse mahutada. Tuleb ette, et inimestel on tööreiside ja muude kohustuste vahel vaid kaks-kolm nädalat vaba aega, mille jooksul peabki toimuma nii operatsioon kui ka paranemine.
Soovitan alati pärast suuremat operatsiooni olla vähemalt kaks nädalat kodus. Esteetilise operatsiooni jaoks ei saa me kirjutada haiguslehte ja paranemine toimub patsiendi enda ajast. See aeg on tegelikult pikemgi, näiteks ei tohi rinnaoperatsiooni puhul kasutada kolm kuud pärast operatsiooni metallkaartega rinnahoidjaid. Samuti pole soovitatav minna kohe pärast operatsiooni reisile ning treeningud tuleks mõneks ajaks unustada. On aga tulnud ette, et mõned lähevad ka nädala pärast juba tööle tagasi ja saavad kenasti hakkama. See sõltub patsiendi kudedest ja immuunsüsteemist ning kui patsient on terve, siis paranevad ka haavad kiiremini.
3. Missugused võivad olla riskid ja tüsistused?
MM: Räägime alati patsiendiga kõik võimalikud tüsistused ja ohud enne läbi. Patsient peab olema kursis, et iga inimene on erinev ning iga keha võib lõikusele erinevalt reageerida. Seda tuleb harva ette, kuid teadlik peab olema riskidest: verejooks, põletik, tromboos, rinnaproteesi operatsioonidel kapsli kontraktuur, olenevalt piirkonnast on olemas ka närvivigastuse risk jne.
MIS ON MIS
Botuliintoksiin ehk rahvakeeli botox – lihasesse süstitav neurotoksiin, mille tagajärjel katkeb närvi ja lihase vaheline impulss ja lihas lõdvestub. Mõju on ajutine ja impulss taastub mõne kuu möödudes. Küll aga tuleb ette, et vahepealse ajaga harjub inimene teatud osa oma miimikast mitte kasutama ning kortsud ei tule tagasi endisel kujul.
Ultherapy – üks alternatiive näo ringlõikusele. See on mitteinvasiivne ravimeetod kaela, lõuaaluse naha ja kulmude korrigeerimiseks. Ultherapy suunab fokusseeritud ultrahelienergia sellesse nahakihti, mida soovitakse pingutada. Ultrahelienergia käivitab naha sees loomuliku protsessi, mille tulemusel käivitud uute kollageenide teke ning nõrgemad kollageenid muutuvad tugevamaks.
Botuliintoksiini ravi on kasutatud üle 30 aasta neuroloogias haigusliku lihasületoonuse puhul. Esteetilisse meditsiini on need süstid tulnud hiljem. Selle üks meeldivatest kõrvalnähtustest võib olla, et patsient saab lisaks kortsudele lahti ka migreenitüüpi pingepeavaludest.