Lifecoach armastuse puuduses eestlastest: meie temperamentsus avaldub kirumises

Foto: Panther Media/Scanpix

Kui kannatad esinemishirmu käes, ei julge vastu võtta otsuseid, vihastad sageli või kipud üleliia muretsema, aitab lifecoach sul negatiivsetest käitumismustritest vabaneda. Pole ühtegi edukat inimest, kes oleks andekas ja ettevõtlik, aga samas kannataks hirmude ja ebakindluse käes.

Enesemeisterlikkuse koolitaja ja lifecoach’i Epp Adleri sõnul tegeleb ta enamasti inimestega, kes on mõistnud, et vajavad muutust ja soovivad selleks vabaneda ebakindlusest ja hirmust. «Inimeste püüdlused on seotud eelkõige potentsiaali vabaks laskmisega, ehk minu juurde jõuavad inimesed sooviga julgeda astuda mõnd sammu,» kirjeldab Adler. Enamasti on muutus seotud tööga – suhteküsimustes pöördutakse Adleri kogemusel pigem terapeudi või nõustaja poole.

Samas ei saa vaadata töö- ja eraelu eraldi. Inimene on küll mitmekihiline – tal on mitmeid rolle –, aga siiski on ta tervik, mis tähendab, et kui tegelda vaid osaga, tervik kannatab. «On neid, kes arvavad, et nad on igas rollis ühesugused ja kellele tuleb selgitada, et eri rollides käitume erinevalt. Kuid on ka neid, kes vastupidi, peavad eri rolle täiesti eraldiseisvateks ja arendavad endas vaid mõnda,» kirjeldab Adler. Ta toob näiteks, et kui juht arendab ainult tööga seonduvat – inimeste juhtimist efektiivsema töö nimel –, ei ole ta tervikuna tasakaalus.

Kui inimene õpib negatiivsest iseseisvalt lahti saama, vabastades probleemi tekitava emotsiooni, parandab see oluliselt tema enesetunnet ja mõju teistele.

Kas coaching peaks olema pidev protsess?

«See on nagu autohooldus või perearst. Autot on vaja jooksvalt hooldada, aga see ei tähenda samas, et autolukksepa juures peaks igal nädalal käima,» toob Adler paralleeli.

Lihtsam on neil, kel vajalik telefoninumber olemas. «Vahel aitab sellestki, kui inimene minu peale mõtleb ja saab juba tänu sellele aru, et tal on vaja aeg maha võtta.»

Coach’iga võib kokku saada paar korda aastas, veendumaks, et liigutakse õigel teel. Keerulisemal ajaperioodil võib tekkida vajadus ka intensiivsema coaching’u järele. Coach’i seisukohast on kõige ideaalsem, kui inimene saab aru, millal ta hooldust vajab. Lifecoach’i üks ülesanne ongi inimene endast aru saama juhendada. «Et inimene saaks aru, kui vajab puhkust, näiteks kasvõi ühte käiku metsa.»

Ingvar Villido välja töötatud Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) kursuste sari on loodud igapäevaste tegevuste tulemuslikkuse tõstmiseks ja olukordade paremaks lahendamiseks. TMK võtab inimesega toimuva osadeks lahti, õpetades aru saama, mis tegelikult toimub, ja seda osahaaval muutma. Inimest ei vaadelda kui tervikut, vaid emotsioone ja teadvelolekut käsitletakse mõtetest eraldi.

Ingvar Villido. Foto: Erakogu

Teised ei tee meid kurvaks ega vihaseks

Villido nendib, et keegi väljastpoolt ei tekita meile probleeme ehk teised pole süüdi selles, mida me tunneme, kuigi meid on õpetatud, et asju teevad meile teised. «Maailm ei tee meile seda, mida me läbi elame, vaid meil endal on reaktsioonid kõigele toimuvale. Ükskõik, kas siis positiivsed või negatiivsed, aga need tekivad meis enestes.» 

TMK aitabki aru saada, kuidas see toimub, ja annab vahendid, millega seda muuta. «Kui inimene õpib negatiivsest ise lahti saama, vabastades probleemi tekitava emotsiooni, parandab see oluliselt tema enesetunnet ja mõju teistele,» selgitab Villido. Näiteks ei tee inimene enam asju, mida ta tavaliselt vihasena teeb. «See on uus põhioskus, mille inimene omandab ja mida ta saab kasutada ükskõik kus ja mis tahes situatsioonis.»

Kui oskus on omandatud, suudetakse emotsioone vabastada valikuliselt käigupealt. Ükskõik, kas koosolekul on midagi, mille peale vihastatakse, või on tegu liiklusraevu või pettumusega. «Negatiivsustest on võimalik täielikult lahti saada – et mitte rikkuda enda ja teiste elu.»

Pole mõtet end mõttes üles kütta

Igapäevaelu häirivaid negatiivseid emotsioone saab edukalt ka ise tekitada. «Paljud meenutavad või kujutavad mõttes ette mingit situatsiooni ja kuidas keegi selles on käitunud või käitub,» kirjeldab Villido – nii on võimalik end üles kütta, saamata aru, et tegu pole isegi reaalse situatsiooniga, vaid see tuleb mälust.

Tuhanded inimesed, kes taoliste tavaliste probleemidega on hädas olnud, on saanud TMK abiga väljapääsmatutele olukordadele lahenduse. Villido sõnul on kursustel käinud erinevaid inimesi, alates inkognitona esinenud poliitikutest kuni tavaliste tööinimesteni. Mõni on kuulnud metoodika kohta meediast, teine sõbralt-tuttavalt. Mõni on tulnud raske perioodi, teine krooniliste reaktsioonide, kolmas haiguse tõttu, loetleb Villido põhjusi.

«Probleemist arusaamise oskus on ühiskonnas väga vajalik. Kui kõik oskaksid emotsioone vabastada, oleks paari-kolme kuu pärast ühiskond hoopis teistsugune,» usub Villido. Samas tunnistab ta, et ei tea täna veel, kuidas seda teadmist kõigini viia.

Epp Adler. Foto: Erakogu

Eestlase temperamentsus avaldub kirumises

Adleri sõnul muudab ebakindlus meid kriitiliseks ja agressiivseks nii tööl kui kodus. Selle tagajärg on õnnetud kodud ja passiiv-agressiivsus tööl. «Ebakindlus on ohtlik; osaliselt on see vajalik, aga liialt suures koguses hakkab takistama,» märgib Adler, et paraku annab ebakindel vanem ebakindluse väga lihtsalt lastele edasi.

Näiteks kipub paljudel esinemishirm elu segama. «See on elu piirav hirm, kuna tänapäeval ei saa keegi enam esinemiseta hakkama. Esinemine on nii töövestlus kui ka koosolekul sõna võtmine, kui korraks on kõik pilgud meile suunatud,» kirjeldab ta.

Adleri hinnangul ei aduta lisaks, et mõjutame kõik ümbritsevate tundeid ja emotsioone. Ta toob näiteks ilma. «Pidevalt võib kuulda kurtmist kehva ilma üle, aga harva öeldakse, et küll on ilus ilm, see sobib suurepäraselt,» ütleb ta. Eestlane kipub palju virisema, mis omakorda on tingitud heade eeskujude puudumisest. «Oleme temperamentsemad, kui arvame. Ent kuna meile on sisse harjutatud, et hästi öelda ei sobi, siis avaldub temperamentsus kirumises.»

Kolleegi virisemine viib tööisu

Ta jätkab, et töölt lahkutakse samuti reeglina inimeste tõttu, mitte sellepärast, et arvuti on vana või tool ebamugav. «Kui kohvipausil teisi taga rääkida või kehva ilma üle kurta, mõjutab see ka neid, kes tahavad samal ajal pausi teha,» toob ta näiteks. Sageli ei tulda selle peale, et me kõik inimestena mõjutame üksteist.

Eestlane on tegelikult väga hea inimene, ent ta on armastusenäljas, usub Adler. «Armastuse puudus on meil tohutu – meil jääb vajaka just eneseväärtustamisest ja enese armastamisest.»

Mõnda aega võõrsil olnud eestlased mõistavad, et elada saab ka teisiti, pidevalt kritiseerimata ja virisemata ning nende suhtumine muutub.

Adler soovitab kõigil võtta vastutus enda elu eest. «See, et kõik teised virisevad, ei tähenda, et ka sina pead virisema,» toonitab ta; see on igaühe enda valik ja otsus, mida ja kuidas ta teeb. «Tuleb otsustada, et minu elu on mu enda kätes, mitte ülemuse kätes, kes on paha, või elukaaslase kätes, kes ei tee mind õnnelikuks, vaid et see on mu enda otsus, kas areneda.»

Probleeme võetakse iseenesestmõistetavalt

Lifecoach aitab end väärtustada ja otsustamisjulgust leida. «Minu jaoks on üks kõige olulisemaid küsimusi inimlikkuse ühiskonda tagasi toomine,» märgib Adler. Me ei peaks rääkima ainult sellest, kuidas asju juhtimise seisukohast produktiivsemalt teha, vaid ka sellest, et kriitilised kommentaarid ei ole kõige ja kõigi suhtes lubatud. «Selles vallas on enesearengu vajadus meil veel tohutu.»

Ehkki oleme olnud orjarahvas – alati oli kõiges süüdi mõisavalitseja –, on selle aja mentaliteet sõnavaras liiga palju säilinud. «Võiks mõista, et me oleme juba väga pikka aega olnud vaba rahvas,» rõhutab Adler.

Villido sõnul on meil palju eelarvamusi selles kohta, et muutumine pole võimalik. «Ei teatagi veel, millest jutt, aga juba teatakse, et pole võimalik, on mingi esoteerika või lollidelt raha ära võtmine,» kirjeldab ta.

Tema sõnul on meie probleem, et probleeme võetakse enesestmõistetavalt. «Et olen sellisena sündinud ja kõik teised on ka sellised.» Tegelikult toimuvad tema sõnul positiivsed muutused väga kiiresti, lausa uskumatult kiiresti.

Teisi muuta pole võimalik

Lisaks püütakse pigem muuta teisi, mitte ennast. «Kui küsida, siis kõik tunnistavad, et püüavad kedagi teist muuta. Samas kui küsida, kas nad ise teiste soovi peale muutuksid, vastatakse eitavalt. See annabki vastuse: teisi muuta ei saa. See pole võimalik,» räägib Villido. Siiski tegeletakse sellega iga päev.

Kuidas coach’i valida?

Epp Adler soovitab valida mitte teiste soovituste või hinna järgi, vaid endale sobiv inimene. «Kes on käinud läbi sama tee või kes inspireerib, tundub intrigeeriv.»

Ta soovitab enne lõpliku valiku tegemist teha tutvumiskõne või -kohtumine, et veenduda mõlemapoolses sobivuses. «See on kahepoolne suhe – coach ei ütle ette vastuseid, vaid aitab end lahti harutada,» toonitab ta ja ütleb, et sobivus ja huvi on seetõttu vajalikud kindlasti mõlemalt poolelt.