Nukker statistika: aastatega on Lätis hüljatud üle 40 soovimatu lapse

Beebikasti idee aluseks on täielik anonüümsus. Seetõttu ei tohi valvata ala, kus beebikast asub. Foto: Toms Ancītis

 Alates 2009. aastast on Läti haiglates beebikastid, kuhu emad saavad jätta oma vastsündinu lapsendamiseks. Uued vanemad on nii saanud 44 last.

Esimene beebikarp avati 8. septembril 2009 Riia lastehaiglas, kirjutab Leta. Beebikasti jäetud lastest 20 olid poisid ja 24 tüdrukud.

Paljudel juhtudel olid hüljatud lapsed ühe või  kahe päeva vanused. Tänavu on beebikasti jäetud vaid üks laps – poiss Ventspilsis. Kõige enam hüljatakse lapsi Riias – 26 last, Jelgava kasti on jäetud neli, kolm last oli Rezekne ja Madona haiglas. Kaks last jäeti Madona, Valmiera, Liepaja ja Ventspilsi haiglasse.

Praegu on Lätis kaheksas haiglas võimalik last hüljata – Liepajas, Daugavpilsis, Ventspilsis, Rezeknes, Madonas, Valmieras ja Jelgavas, viimane beebikast just seal avatigi 2014. aastal.

Beebiboksi idee sündis 2006. aastal, kui lõunanaabrite juures registreeriti 11 vastsündinu surm, kes olid jäetud prügikasti või kuskile varjatud kohta, rääkis projekti Aken Ellu juhataja Laura Zvirbule Letale.

Kui beebikastist leitakse laps, võtab meditsiinipersonal kohe ühendust kahe asutusega – politsei ja kohtuga. Politsei teeb kindlaks, kas last pole kadunuks kuulutatud, kohus võtab ühendust perega, kes on lapsendamist ootavate perede nimekirjas esimene. Kui pere nõustub, toimetatakse laps nende kätte mõne päeva jooksul. Nii kiiresti on see võimalik vastsündinud leidlapse staatuse tõttu, mis tähendab, et oma järeltulija beebikasti jätnud ema on seaduslikult nõustunud, et tema laps adopteeritakse.