/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2011/09/16/753224t1h796b.jpg)
Lapsehoolduspuhkusel olnud isasid uurinud Praxise analüütik Marre Karu arvates jääksid Eesti mehed senisest rohkem imikuga koju, kui vanemahüvitise maksmise süsteem oleks paindlikum.
Analüütik: paindlikuma vanemahüvitise korral jääksid mehed rohkem koju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on suhteliselt paindumatu vanemahüvitise süsteem – valik on, kas oled kodus või oled tööl, vahepealset varianti eriti ei ole» ütles Praxise analüütik Marre Karu. Ta tõi näite Põhjamaadest, kus on võimalik käia poole kohaga tööl ja teise poole koha eest saada vanemahüvitist ning selle võrra pikeneb vanemahüvitise maksmise periood. Või on kasutusel variant, kus ema ja isa on mõlemad poole kohaga lapsehoolduspuhkusel ja vahetavad n-ö lapsehoidmispäevi.
«Sellised paindlikud võimalused soodustaksid koju jäämist, sest meeste jaoks on päriselt töölt ära tulemine ikka väga keeruline ja tundub, et seda eriti emotsionaalselt,» kinnitas Karu. Tema tehtud uuringust tuli välja, et juba praegu on mehed valmis end rohkem perele pühendama. Näiteks oli mehi, kes vähendasid lapse sündides oma töökoormust või jätsid ära komandeeringud. «Tundub, et inimesed on valmis muutma oma tööelu ja käitumist, aga mitte nii kardinaalsel viisil, et olengi ainult kodus,» sõnas analüütik.
Praegu jääb Eestis lapsehoolduspuhkusele vaid kuus protsenti meestest ning Karu kinnitusel on selle üheks põhjuseks ka ajaolu, et naised ise tahavad kodus olla. Nii näiteks rääkis üks isa, et ta oleks jäänud lapsega koju, aga naisel ei olnud erilist ambitsiooni karjääri teha ega õpinguid lõpetada.
Isade vähene koju jäämine ei ole Karu sõnul mitte ainult meeste probleem, vaid ka naiste oma, kes on tihti väga traditsiooniliste vaadetega. Naised ise arvavad, et lapsega kodus olemist peetakse eelkõige ema ülesandeks.
«Küsimusi võib-olla ei tekitagi mitte nii palju see, et mees on lapsega kodus, vaid see, et naine ei ole. See võib tekitada tunde, et teda ei peeta ehk heaks emaks,» selgitas analüütik. «See pere võib karta, et nad tunduvad teiste silmis natukene imelikud või on naine kuidagi teistmoodi, kui ta otsustab tööle minna,» lisas ta. Samas on sellist otsust langetavaid peresid Eestis üha rohkem ja intervjuud näitasid, et nad on oma eluga rahul.