Pihtimus: tore pidu Pärnus lõppes korgijoogi ja vägistamisega...

Foto: CandyBox Images / PantherMedia / CandyBox Images/Scanpix

Ka täiesti turvalisena paistev pidu võib lõppeda vägistamisega. Ning sa võid teha kõik õigesti, kuid siiski avastada, et kurjategijale määratakse pea naeruväärsena tunduv karistus. Seda kõike koges omal nahal anonüümseks jääda sooviv Eesti tütarlaps, kes tahab meie lugejatega oma õuduslugu jagada. Ta julgustab kõiki siiski politseisse pöörduma, sest vägistajad ei tohi mingil juhul jääda karistuseta.

Läksime Pärnus Sunseti tähistama minu sünnipäeva, kaasas oli kaks head sõbrannat. Sisenedes oli kell umbes 23, nautisime omakeskis vaikselt õhtut, tarbisime kokteile.

Südaöö paiku tuli meie juurde üks noorem meesterahvas ja küsis, kas lauda võib istuda. Lubasime, seltsis ikka segasem. Kuna mina olin seltskonnast ainukesena üksik, hakkasin temaga kohe juttu ajama - ta tundus esmapilgul selline hästi lahe, lahke ja elukogenud sell. Ta tundus olevat umbes 25-aastane, olin toona sama vana.

Rääkisime ja rääkisime, vahepeal tantsisime, käisime suitsetamas. Kell oli saamas juba 2 öösel. Selleks ajaks olid sõbrannad lahkunud, kuna neid ootas ees tööpäev. Minul oli aga vaba päev, seega jäin peole kauemaks. Läksin tualetti ning kokteil jäi mind lauda ootama. Noormees lubas seda hästi valvata ja hoida.

Tagasi jõudes oli noormees ikka lauas, ootas nagu lubas. Jõin selle kokteili ära ja järgmise ka, kuni mees tegi ettepaneku minna tema juurde. Olles eelnevalt tunde temaga vestelnud, ei olnud kahtlust, et selles võiks midagi kahtlast või isegi kuritegelikku olla.

Kui me tema juurde jõudsime, hakkas mul järsku paha ning jäin magama - pildi viskas nö mustaks ja taskusse. Järgmine asi, mida mäletan, on ärkamine. Mees oli minu peal ja liigutas oma sedasamust minu sees sisse-välja, sisse-välja. Mul oli valus. Olin uimane ja nõrk, ei jaksanud midagi öelda ega teha. Silmad vajusid uuesti kinni.

Ärkasin hommikul kümne paiku, selleks ajaks oli noormees läinud, minu riided lõhki rebitud ja vedelesid voodi kõrval. Voodilinal oli näha spermajääke, ehk siis oli ta seda teinud ma ei tea mitu korda ja ilmselgelt lõpetanud minu sisse ning seda ILMA KAITSEVAHENDITETA.

Samal päeval läksin EMO-sse, et juhtunu oleks võimalik fikseerida ja tuvastada. Seejärel sain kokku juurateadliku hea sõbraga, kellega arutasin asja ning sealt edasi pöördusin otse politseisse. Kehas fikseeriti GHB jäägid.

Kuu aega hiljem läksin taaskord haiglasse kontrolli, et teada saada: ega ma pole saanud ühtki suguhaigust või rasestunud? Õnneks seekord midagi ei olnud.

Kohtuistung

Kohtuistungini läks aega umbes kolm kuud. Kohus mõistis vägistaja vangi neljaks aastaks, millest kuus kuud pidi ta ära kandma reaalselt, ülejäänud tingimisi. Kaebasime otsuse edasi teise astme kohtusse, seal määrati talle neli aastat, reaalselt aasta ja kuus kuud. Riigikohus jäi samale seisukohale.

Olen kindel, et see on igal juhul liiga vähe! Alla kümne on sellistele ilmselgelt liiga vähe! Karistus peaks määratama ilma igasuguse ennetähtaegse vabanemise ja avavangla võimaluseta. Need kriminaalid peavad aru saama, et nad on midagi halba teinud.

Ma võisin olla hajameelne ja pimestatud alkoholist, aga kohe kindlasti ei ole see õigustus sellisteks tegudeks! Oma loo avalikustasin, kuna teemaga tuleb tegeleda ja sellised kaagid ühiskonnast elimineerida, neile koht kätte näidata.

Soovin hoiatada kõiki naisi: ärge jätke oma jooke-kokteile järelevalveta! Ja kui kellelgi on juhtunud sama, siis julgustan teid pöörduma juristide, politsei ja kohtu poole! Kas või seesama sõber, kes mind aitas, aitab hea meelega ja seda ilma rahata, asi on põhimõttes.

Kontaktid on toimetusele teada, kui sul on sarnane mure, võid kirjutada [e-mail].