Noor naine üksildusest: vajan nii väga meest, et pane või pael kaela

Foto: Viktor Cap / PantherMedia / Scanpix

«Olen noor ja vähemalt pealtnäha iseseisev naine. Põhimõtteliselt olen alustanud omaette elamist ja kõik tundub nagu korras olevat, kuid tegelikult ei ole,» kurdab 25-aastane naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Töötan, teen sporti, õpin, kuid kõige selle kõrvalt olen nii katki ja üksik. Meest mul ei ole. Kunagi oli 1,5 aastat kestnud suhe (kui olin 21–22-aastane), kuid see sai väga mitmel põhjusel otsa.

Nüüd siis olen olukorras, kus elan üksi. Kõigil sõbrannadel on loodud oma perekond ja iga päev neid nagu oma muredega tülitada ei tahaks. Tegelikult ei tahagi kedagi oma muredega tülitada. Püüan alati seltskonnas olla rõõmsameelne ja näidata, et elu on lill, lihtsalt ei meeldi see halamine. 

Praegu on aga tunne, et enam ei jaksa… Kohe tõesti ei jaksa ja kellegagi pole rääkida. Ma nii väga tahaks kedagi enda kõrvale. Kohutavalt valus on olla ka reedesel õhtul üksi kodus. Tean, et ma pole olnud alati kõige parem inimene ja et minu suurim viga on see, et nõuan teistelt liiga palju, aga ikkagi – keegi meist pole ju veatu. Praktiliselt kõigil minuealistel on keegi.

Mul on ausalt praegu selline tunne, et paneks paela kaela. Tahaks surra, sest mitte midagi ei lähe enam paremaks.

Olen teinud elus ka suure vea – lasknud abielumehel ennast ära kasutada ja endale haiget teha. Põhjus, miks ma seda tegin, oligi see, et ma lihtsalt tahtsin end hetkeks tunda kellegi poolt tahetuna. Nüüd on eriti räbal tunne.

Palun öelge, kas minusugusel olekski õige ise enda jaoks kõik lõpetada? Kas ma peaksin veel leidma mingi mõtte sellest õnnetust elust?»

Vastab psühholoog Annika Promet:

«Olete suutnud endast jätta eduka toimetuleva naise mulje, kuid tegelikult varjutavad teie saavutusi kurbuse ja üksilduse tunded. Praegu vajategi julgustust ja tuge, et märgata elus positiivset, mille nimel pingutada. Inimese psüühikale on omane märgata negatiivset, kuigi elus on enamasti rohkelt häid ja toredaid aspekte. See on ka mõistetav, kuna negatiivne tekitab tugevat stressi, mis omakorda häirib igapäevast toimetulekut. Kasulik on aeg-ajalt meenutada positiivseid külgi enda elus. Olete noor iseseisev naine, kes suudab korraga nii töötada kui ka õppida, lisaks veel sportida. Olete panustanud sõprussuhetesse, mille tõttu on teil palju sõpru, kelle elule kaasa elada. Kõik see näitab teie tugevaid külgi, millele toetuda, kui elu raskused kipuvad võimust võtma. 

Soov sotsiaalsete suhete ja just ka paarisuhte järele on inimestele loomuomane. Vajame kõik armastust, et keegi meid mõistaks ning oleks kellegagi rõõme ja muresid jagada. Paarisuhe on oluline, kuid see on vaid osa inimese elust ja väärtusest. Igaüks on omaette isiksus, kes on väärtuslik oma mõtete, tunnete, hoiakute, tegemiste ja kõige muuga. Mõelge näiteks oma lähedaste peale ning mille järgi te neid hindate ja väärtustate. Eelmine paarisuhe lõppes pettumuse tundega, mis mõjutas negatiivselt teie enesehinnangut. Hirm uuesti haiget saada võib alateadlikult hoida uusi suhteid loomast. Võib olla raske uute inimestega suhtlema hakata või uskuda, et keegi võiks siiralt minuga aja veetmisest huvitatud olla. Püüdke olla avatud uutele tutvustele, aga samas ka mitte liialt suhte teemale keskenduda. Kinnistunud mõtted viivad pigem kurvameelsuseni ja negatiivsete kogemusteni.

Võiksite proovida ka sõbrannadega ise kontakti otsida. Paraku kipubki elu üha kiiremaks minema. Siis peabki keegi olema see esimene, kes ühendust võtab ja ideid välja pakub. Peredega sõbrannadega võiks ju kas või niisama lastega jalutama minna, kui eraldi kokku saamiseks pole aega. Ehk oleks sealt võimalik saada emotsionaalset tuge, mida hetkel nii hädasti vajate. Mõelge veel teistegi lähedaste peale, näiteks kas oleks mõni perekonnaliige teie jaoks olemas. Mõistan, kui teil on raske ennast meeleolu teemadel avada, kuid pidev hea enesetunde teesklemine on samuti kurnav. Enamasti tunnevad lähedased huvi ja soovivad toetada. 

Meeleolule mõjuvad positiivselt igasugused meeldivad ja aktiivsed tegevused. Teie tegelete spordiga, mis on väga hea. Alati saab mõelda veel toredaid tegevusi, millega tuju tõsta. Need ei pea olema midagi keerulist, rõõmu võib saada kas või hea raamatu lugemisest või lemmiktee joomisest. 

Paistab, et kurvameelsus ja muremõtted on teid ammu piinanud. Kui tundub, et kurvameelsust on juba võimatu taluda ja ikka üksi kuidagi toime ei tule, võiksite mõelda spetsialistiga rääkimise peale. Nende tunnetega ei pea üksi hakkama saama. Kõige lihtsam võimalus oleks pöörduda psühhiaatri poole, kes oskab hinnata meeleolu muret ja vajadusel sellega aidata. 

Kokkuvõttes, elus on kindlasti palju, mille nimel elada. Püüdke keskenduda oma tugevustele, olla avatud uutele tutvustele ning ise sõbrannade, lähedastega kontakti otsida. Ei tasu ka unustada väikseid positiivseid kogemusi elus, mis toovad igasse päeva natuke rõõmu. Vajadusel võtke julgelt ühendust psühhiaatriga.»