Perearst: väike naps pärast tööd on edukate naiste seas tõusev trend

Foto: SCANPIX

Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli professor Ruth Kalda sõnul on üllataval kombel just kõrgelt haritud ja edukate naiste seas levimas uus ohtlik komme õhtuti alkoholi abil töömuredest lõõgastuda. 

«See hakkab märkamatult peale, alguses võetakse klaasike-paar ning sujuvalt saab harjumusest tugev sõltuvus,» selgitas arst. «Naised jäävad kahjuks sõltuvusse kiiremini kui mehed.»

Arst tõi välja ühe kurva loo omal alal edukast naisest, kel tekkis harjumus õhtuti pokaal punast veini juua, sest ilma ei suutnud ta uinuda. Peagi muutus see harjumuseks ja vähem kui aasta pärast jõi ta juba iga päev kangemat napsu ning hakkas alkoholi abikaasa eest peitma. Seejärel kaotas ta töö, varsti oma mehe ja tekkisid juhusuhted. Süvenes depressioon ja lõpuks päädis olukord enesetapukatsega.

Alkoholiprobleeme uurivat arsti teeb murelikuks, et liiga tihti võetakse lõõgastumiseks väike naps. Tema sõnul on see väga halb harjumus, mis on muutumas ühiskonnas tõusvaks trendiks ning naised ei saa veel aru, mida selline komme endaga kaasa võib tuua.

Ruth Kalda tegi hiljuti uurimuse, mis tõestas, et naiste seas on oluliselt suurem protsent depressiooni all kannatavaid alkoholi liigtarbijaid kui meeste hulgas.

Punane vein raseduse ajal

On arste, kes soovitavad raseduse ajal juua pokaalikese punast veini, kuid Ruth Kalda laidab selle variandi täiesti maha. Tema sõnul pole raseda naise puhul olemas sellist alkoholikogust, mis ei oleks lootele üldse ohtlik.

Nimelt ei kaitse sündimata lapse ja ema vahel olev barjäär tema sõnul last - alkoholimolekulid on nii väikesed, et läbivad vabalt tee lapse juurde. «Tita mass kõhus on ju nii väike. Võime mõelda, et mis see üks pokaal naisele teeb, aga võime vaid oletada, mis see sama kogus teeb titale, kui arvestame, et ta on nii palju väiksem kui naine.»

Ka «Väike kogus» tähendab Kalda sõnul erinevatele inimestele väga erinevat asja. Kui naist kaitseb see, et maks lahustab alkoholi ja neerud viivad seda välja, siis lapsel on need organid veel välja arenemata, miski ei kaitse teda.

«Kui see kontsentratsioon on lapse veres sama, mis ema veres, siis lapsele tähendab see juba hoopis midagi muud,» põhjendas Kalda. «Alkoholi toime on süvenev ja isegi kui ema saab kaineks, siis arvestades lapse vastupanuvõimet, võib järgmisel päeval laps kõhus ikka veel purjus olla.» Arsti sõnul võivad sellisel puhul tagajärgedeks olla lapse ajukahjustus ning arengupeetus.

Alkoholiprobleemidega tegelevad arstid on märganud, et alkohoolikute lastel on isegi teatud väliseid tunnuseid, mille järgi on aimata, et tema ema on raseduse ajal kõvasti alkoholi pruukinud. Ruth Kalda lisas: «Neil on näiteks veidi suurem pea, samuti on äratuntavad näojooned. Seega on tulemuseks nii vaimne kui füüsiline arenguprobleem.»

Kalda kinnitusel ei ole paraku võimalik välja tuua koguseid, mis on rasedale ohutud. Kuna see ei anna emale midagi, siis on parem pigem mitte juua. «Nii harva ja nii vähe kui võimalik,» lisas ta.

Naistele mõjub alkohol kauem

Ruth Kalda sõnul ohustab naiste puhul tervist juba väiksem kogus alkoholi kui meeste puhul ning mõju kestab pikemalt.

Esiteks on tavaliselt naise kehakaal ja mass väiksem kui mehel, aga ka maksas, kus alkoholi lahustatakse, on vastav ensüüm naistel vähem aktiivne. Arsti sõnul on see paraku sugudevaheline erinevus, et isegi mehega võrdsel määral manustatud alkohol viiakse kehast aeglasemalt välja.

Lisaks toonitas Kalda, et iga naine on potentsiaalne tulevane ema ning hilisemaid probleeme rasestumisega, menstruatsioonihäireid, viljatust ja iseeneslikke aborte võib seostada alkoholi liigtarbimisega noores eas. Pealegi on alkoholil ka seos naiste rinnanäärmevähi tekkega. See mõjutab naissuguhormoone ja soodustab otseselt rinnanäärmevähi tekke riski.

Samuti on tema sõnul alkoholijoobes naised meestega võrreldes altimad võõrastega vahekorda astuma. Purjus peaga ei kontrollita nii hästi oma käitumist ja seksuaalsust ning tihtipeale ei kasutata ka kondoomi, seades tervise ohtu.

«Alkohol ise alandab keha vastupanuvõimet haigustele,» selgitas arst. «Kui nüüd immuunsüsteem on nõrgestatud, siis jäävad ka suguhaigused kergemini naisele külge. Nii tekib suurem risk haigestuda seksuaalsel teel ülekantavatesse haigustesse ning suguhaiguste põdemine suurendab omakorda viljatusriski.»

Kui palju on palju?

Arsti sõnul on riskipiirid olemas. Ta täpsustas: «Suhteliselt ohutu on juua 2 ühikut korraga, üle selle on juba riskitarbimine. 2 ühikut on umbes 1 pooleliitrine õlu, 2 valget või 1,5 pokaali punast veini. Pooleliitrine lahjem siider on ligi 2 ühikut. Oluline on, et nädalas peab olema vähemalt 3 alkoholivaba päeva, siis on see väiksema riskiga tarbimine.»

Alati ei saa küll numbritele toetuda, sest Kalda kinnitusel võivad alkoholi mõju soodustada ka näiteks üleväsimus, stress, depressioon, ravimid (eriti kesknärvisüsteemi ravimid, aga ka rasestumisvastased tabletid). Seega tuleb arvestada iga isiku puhul eraldi, mis võib teda mõjutada ja palju alkoholi on juba üle piiri.