/nginx/o/2011/09/13/748346t1h8451.jpg)
Õhtuleht kirjutas hiljuti, et koledaid vägisõnu, seehulgas suguelundite nimetusi kasutavad oma igapäevases kõnepruugis endalegi märkamatult tihtipeale juba viieaastaed lapsed.
Miks lapsed ropendavad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikaaegne Tallinna pedagoog arvas teemat kommenteerides, et laste jaoks on ropendamine «lahe» ning seejuures ei mõtestata alati räiget sõnavara enda jaoks lahti: «Neil ei teki silme ette jada organitest, kui neid mainivad.».
Ühe Tartu kooli lõpuklassi õpilane mainis, et nende kooli ühel õpetajal on hea võte – ta ütleb lastele, et ärge kasutage «t***» ja «m***», öelge parem «porgand» või «kaalikas».
Laste psühhoterapeudi Tiiu Arro sõnul võimaldab ropendamine kergendada algelist emotsionaalset pinget, kus seksuaalsed impulsid on alles läbisegi agressiivsetega; TÜ Kliinikumi lastekliiniku üldarsti ja kliinilise psühholoogi Külli Muugi sõnul ropendavad aga lapsed tavaliselt tähelepanu saamiseks.
«Tänapäeval jäävad lapsed nii mõneski mõttes lapsepõlveta, kui neile ei looda eakohast arengukeskkonda,» märkis veel Arro.