Ainsaar: Eesti on kodutööde jaotuses jäänud tagurlikuks

Tartu Ülikooli teadur Mare Ainsaar Foto: Mihkel Maripuu

Nii naistel kui meestel on tekkinud rohkem vaba aega, kuid paraku on Eestis jäänud endiseks soorollid koduste tööde jaotuses, leidis Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar kommenteerides Statistikaameti värsket kogumikku «Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?».

«Oli tõesti ootuspärane tulemus, et inimeste vaba aeg suureneb – isegi kui tööpuudust ei oleks, võis seda ootuspäraseks pidada, arvestades seda, kuhu arenenud maailm liigub,» sõnas Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar.

«Nüüd tekib põnev küsimus, kuidas inimesed seda vaba aega kasutavad - kas see teeb nende elu paremaks või õnnetumaks. See raport sellele veel ei vasta, aga need andmed võimaldaks sedagi vaadata. See on mind ammu huvitanud, kumb teeb inimesi õnnelikumaks, kas töö või vaba aeg kas siis enda või pere tarbeks.»

Teiseks näitas uuring tema sõnul ära selle, et mehed töötavad endiselt rohkem ja naised täidavad endiselt rohkem perega seotud kohustusi, kuigi mahud on mõlemas osas vähenenud. «See on paljude riikide puhul tüüpiline tulemus, et ehkki naised on küll rohkem liikunud palgatööle, siis mehed kodus töise positsiooni võtmisel sama palju järele tulnud ei ole. Ehk naise töökoormus on enamikus maailma riikides suurem kui meestel ja seda just enama kodutöö arvelt,» lausus Ainsaar.

Teisalt näitas tema sõnul statistikaameti kogumik ära, et laste sünd perekonda tähendab Eesti naise, aga ka mehe jaoks olulist elustiili muutust. «Kindlasti mõjutab see kõiki peresid, aga mõnes on ta suurem tegur ja mõnes väiksem, Eestis tundub see enamasti väga mõjukas tegur olevat, kui võrrelda kasvõi Soomega. See paneb meid rohkem pingutama.» Teisalt on Eesti eripära see, et siis hakkavad ka traditsioonilisemad soorollid rohkem välja paistma - naised jäävad koju ja mehed hakkavad kaks korda rohkem palgatööd tegema.

Kui üldiselt on uuringud näidanud, et kõrgemalt haritud naised ja mehed jagavad kodutööd omavahel võrdsemalt, siis Eestis uuring seda tulemust ei andnud – Eesti peredes ei olnud haridusel erilist mõju kodutööde jagamisele. «Selles osas on Eesti tõesti tagurlik,» leidis Ainsaar. «Kodutööde võrdset jaotust loetakse eesrindlikuks elustiiliks, et mehed ei karda ja väärtustavad kodu, oskavad lugu pidada sellest, et neil naistega on peres võrdsed kohustused,» rääkis teadur.

Miks üldse kodutööde võrdne jaotamine hea on, kui uuringud näitavad, et naised on harjunud kodus toimetama ning suudavad ka mitut asja korraga teha, erinevalt meestest? «Üks tähtis argument on see, et siis on mehel ja naisel rohkem ühiselt arutada, nad saavad teineteisest paremini aru. Nad teavad ühiselt palgatööst ja ka kodutöödest,» märkis Ainsaar.

«Teiseks, kuna uuringust tuleb ka välja, et vaba aja hulk inimestel suureneb, siis oleks kurb, kui naistel ja meestel ühist vaba aega ei olekski. Kui kodutöid ka võrdsemalt jagada, peaks tekkima esiteks parem arusaamine teineteise elust ja teiseks võiks tekkida neil ka ühist vaba aega,» sõnas ta.