Mehi takistab lastega koju jäämast tööandja hoiak

Vaid 7 protsenti meestest võttis Eestis mullu lapsehoolduspuhkust. Foto: SCANPIX

Naised on peamised laste eest hoolitsejad, eriti väga väikeste laste puhul. Muuhulgas teeb meestele lapsehoolduspuhkuse võtmise raskeks tööandja hoiak, et seda teevad ju naised, selgus statistikaameti kogumikust «Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?».

Mehed on naistest alati tööturul aktiivsemad olnud, kuid üldiselt väga suuri lõhesid selles osas ei ole. Seevastu olukord muutub märgatavalt, kui peres on alla 2-aastased lapsed – mida väiksemad lapsed on peres, seda rohkem mehed töötavad ja naised vastupidi, tõdes statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell kogumiku esitlusel.

Nii näitab statistika, et vaid 7 protsenti meestest võttis mullu lapsehoolduspuhkust. Selle olulisima põhjusena toovad mehed välja, et lapsehoolduspuhkuse võttis naine (76,8 protsendil).

«Tagamaad on mitmetahulised. Välja on toodud, et kui saabub aeg otsustada, kes jääb lapsega koju, siis esimene kauplemistasand toimub naise ja mehe vahel ning siinkohal naine ise tahab jääda lapse hooldajaks, kui see on väga väike. Teine kauplemistasand toimub tööandja ja naiste või meeste vahel. Siin on meeste puhul oluline argument, et kui nad ka ise tahaks võtta lapsehoolduspuhkust, siis tööandja hoiak on tavaliselt selline, et seda teeb ju naine,» selgitas Krusell.

Lastehoiuvõimalused on Eestis üsna head, eriti 3-6-aastaste laste jaoks. Vajaka jääb hoiuvõimalusi aga nooremate laste puhul, mis on ka üks peamisi takistusi naiste tööturule tagasipöördumisel. Siis tuleb appi osaajaga töötamise võimalus, mida aga Eestis palju ei kasutata.

Mehed ei kipu üldse eriti osaajaga tööle, sõltumata laste olemasolust või vanusest. Naisi töötab osaajaga rohkem kui mehi - nendest naistest, kes töötavad, käib ligi kolmandik tööl osaajaga - kuid eriti tuleb see esile siis, kui peres on kuni 2-aastane laps.

«Selleks on erinevaid põhjusi. Emade puhul, kel kuni 2-aastane laps, on peamine muidugi vajadus hoolitseda lapse või laste eest. Muudel gruppidel oli peamiseks põhjuseks ettevõtte tellimuste vähesus või mõni muu selline sunnitud põhjus,» selgitas Krusell.

Nii töötas mullu osaajaga vaid 10 protsenti 25-49-aastastest töötavatest naistest ja vaid 4 protsenti meestest. Rahvusvahelises võrdluses on Eestis osaajaga töötamine vähem levinud kui Euroopas keskmiselt - Euroopa Liidus töötas mullu osaajaga 29 protsenti naistest.

Osaajaga töö kompenseerib palga?

«Minu hüpotees on, et tööandjate võimaldamine naistele rohkem paindlikku tööaega võib olla omamoodi kompensatsioonimehhanism ehk üks komponent palgalõhet. See tähendab, et kui naised saavad pisut rohkem tööaja paindlikkust, annavad nad pisut järgi ka palganõudmistes,» sõnas Krusell ja rõhutas, et tegu on siiski vaid tema hüpoteesiga ning numbreid tal selle kinnituseks pakkuda ei ole.

Mõned mehed, kel päris väikesed lapsed, on aga oma tavapärast tööaega lühendanud. «Kuid see on siiski suurusjärgus kuni 10 protsenti, mis ei ole väga märkimisväärne,» leidis peaanalüütik.