3. Ära väldi «tabuteemasid» ega lükka nendest rääkimist edasi teismeeani. Mida varasemalt ja avatumalt saab laps sinuga rääkida sellistest teemadest nagu alkohol, narkootikumid ja seksuaalsus, seda väiksem on oht, et ta hakkab tarbima uimasteid või kahjustab ennast või teisi ebaturvalise seksuaalkäitumisega.
4. Õpeta lapsele endast ja teistest hoolimist läbi isikliku eeskuju. Kui sa teed vea, siis kas andestad endale või jäädki end süüdistama? Kui keegi teine kohtleb sind halvasti, siis kas astud enda eest rahulikult ja selgelt välja? Kas halvustad lapse kuuldes teisi inimesi ja räägid neid taga, või näitad, kuidas keerulisi olukordi ausalt ja hoolivalt lahendada? Kui su lapse klassis on mõni laps, kes on teistsugune või käitub halvasti, siis kas püüad koostöös õpetaja ja teiste lapsevanematega teda mõista ja abistada, või algatad allkirjade kogumise, et temast vabaneda? Laps õpib sind vaadates ja sinuga koos. Näita eeskuju. Märka, kui su lapsel on mure – näiteks, kui on oht, et teda kiusatakse – ja erguta last märkama ja sekkuma, kui abi vajab mõni teine lapsi. Kui enda abist ei piisa, helistage või kirjutage koos lasteabitelefonile 116111.
5. Tea, et sa ei pea olema perfektne ja lapsevanemaks olemine tähendab kestvat õppimist. Kui sa jääd millegagi hätta, ära pelga otsida abi. Uuri ja küsi nõu lehelt tarkvanem.ee, täienda end vanemluskoolitustel ja tee avatult koostööd kooli tugipersonali ja teiste spetsialistidega. Anna endast parim selle nimel, et see, kuidas sa ise lapsega tegeled ja mida talle pakud, põhineks parimatel olemasolevatel teadmistel. Kui sul on huvi selle vastu, millist tööd tehakse üle-Eestiliselt laste õiguste ja heaolu paremaks tagamiseks, võid uurida ka lehekülge laps.sm.ee.