Sille-Kadri Simer: sõnavabadusest ja tissidest

Sille-Kadri Simer Foto: Erakogu

Mis juhtuks, kui ma avalikustaksin enda mõtteid samal kujul, aga oleksin mees mitte naine? Kas sellesse suhtutaks sama halvustavalt, hukkamõistvalt ja hoiatavalt või oleks mul rohkem sõnavabadust? Millal meie ühiskond loobub konservatiivsetest soorollidest ja aktsepteerib, et inimesed on erinevad?

Nii kaugele, kui mu mälu ulatub, siis on mind alati iseloomustatud julge naisena. 2018. aasta suvi oleksin vist pidanud antud omadussõna endale kolmandaks nimeks lisama. Õnneks mu nimi on juba piisava pikkusega, aga see pani mõtlema, miks ma seda sõna nii tihti kuulen? Tõsi, ma olen iseloomult väga enesekindel ja otsekohene, aga ei pea ennast julgeks inimeseks. Kas see teeb mind julgeks, et olen aus, avameelne ja jään iseendaks? Kas selles on midagi halba? Kas naistel on teised reeglid selles osas?

Kui olen otsustanud mingil teemal, mis on mul südamel, sõna võtta, siis esimene reaktsioon on alati: kas sa oled ikka kindel, et tahad seda avalikustada? Muidugi olen! Ma ei tagane enda loomingust, mõtetest ega sõnavõttudest kunagi. Ma ei häbene ennast ega enda elu. See on fakt. Tihti on minu mõttevälgatuste vastukajad olnud negatiivse alatooniga rünnakud soo pihta: «Naisena sa ei tohiks/ei peaks ..» või «Tõeline naine ei käitu nii.». See meenutab lõputuid vaidlusi lapsepõlves teemal, miks ma oma juukseid ei kammi, kleiti ei kanna ja istun jalad harkis. Ma sündisin siia ilma vaba hingena, kes ei sea endale piiranguid. Kas ma peaksin vabandama, et mul on oma arvamus ja D-korv samal ajal? Ei. Ma olen naine, aga see ei tähenda, et mul on ühtivad seisukohad teiste sookaaslastega. Kõik naised ei unista samadest asjadest, ei mõtle ühtemoodi ja ei käitu ühtsete reeglite järgi.

Minu jaoks on oluline arvamuste mitmekesisus ühiskonnas ja vaba diskussioon. Ainult nii saab toimuda edasiminek ja areng. Aktsepteerin inimeste erinevaid seisukohti ka siis, kui neid täielikult ei mõista. Kõigil on omad väärtused, hinnangud ja põhimõtted. See on okei! Ausalt. Ma lihtsalt ei poolda viha, vaenu ja diskrimineerimist.

Sa ei ole minuga nõus? Fantastiline! Pane oma argumendid kirja või vesteleme nendel teemadel. Minu eesmärk ei ole saada «arvamusliidriks», vaid inspireerida, julgustada ja toetada neid, kes tunnevad ennast heidikutena. Võib-olla paljude silmis ma ei ole tõeline naine, vaid hoopis ühiskonna ülejääk. Mis siis? Oluline on see, et ma tean ise, kes ma olen: uhke ja õnnelik inimene.