Kui head tuttavat, sõpra või sugulast nähakse olevat probleemses lähisuhtes, ollakse tihti segaduses. Ei teata, kas ja kuidas peaks reageerima ning kardetakse, et murest teadaandmine võib sellest teataja kuidagi halba valgusse seada. Nii käitutakse enamasti parim tahtmist täis olles taolistes olukordades valesti – kas loodetakse, et asjad laabuvad ise ja ei lausuta sõnagi või siis jagatakse ohtralt näpunäiteid, kuidas tuleb käituda, suhe tuleks koheselt lõpetada. Tegelikult on paarisuhtega hädas olevale inimesele vaja empaatilist ja hinnanguvaba kuulajat ning turvalist võimalust murest rääkimiseks, kirjutab psühholoog Kätlin Konstabel.
14 konkreetset nõuannet, kuidas aidata sõpra, kes on vägivaldses suhtes (1)
Õigel viisil sõbra probleemset suhet jutuks võtta on üksjagu keeruline. Tegemist on delikaatse teemaga, paljude jaoks on paarisuhte nende identiteedi ja enesehinnangu oluline osa ning selle võimalikele mõradele otsa vaatamine valus. Vähimatki viidet probleemidele võidakse võtta lausa isiklikus elus läbikukkumisena. Kindlasti tuleb sellised vestlused enne põhjalikult läbi mõelda.
Suhetes võib olla väga erinevaid probleeme, küsimus on, kas igale poole peaks sekkuma. On olukorrad, kus tuleks aga tõsiselt kaaluda oma murest märku andmist: 1) kui sõbra partner on mis iganes moel vägivaldne või väga kontrolliv 2) kui on näha, et probleemne suhe on hakanud mõjutama sõbra vaimset ja füüsilist tervist, karjääriotsuseid ja tööl hakkamasaamist, elukvaliteet tervikuna näib olevat kannatanud 3) kui sõbra käitumine ja olek on oluliselt negatiivsemas suunas muutunud (tema enesehinnang on väga madal, ta näib väga masendunud, ärrituv, endassetõmbunud, ärev, hajevil) ja sul on tunne, et sel võib tegemist olla paarisuhtega 4) ta räägib väga tihti oma suhteprobleemidest ja sa näed seal alati sama probleemimustrit.