Naine uurib: kas minust on isekas nõuda, et mees töö ja hobide kõrvalt ka perega aega veedaks?

Foto: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

«Olen juba pikemat aega omadega puntras. Miks? Mu mees on pidevalt kodust ära,» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Mees töötab kultuurialal. Päeval on tööaeg ja on põhitöö. Õhtuti osaleb ta erinevas huvitegevuses. Väidab, et ilma temata need ringid ei toimiks. Nii ongi, et viis päeva nädalas on tööpäevad, E, K, N, P on mees nt rahvatantsus, näiteringis jne. R, L, P päevad-õhtud on sageli tal ürituste korraldamine või esinemine.

Jah, tal on küll enamasti aega vajadusel käia päeval meiega näiteks arsti juures või ka poes. Kuid tema olekust mõistan mina, et see on siiski tema tööaeg ja ta on mures või pabistab, et jääb n-ö kellegi silme ette. Ja nii ei teagi mina seda aega, kui mees on kodu ja pere päralt. Kuulen vaid seda, et tema peab nüüd minema. Olgu tegemist õhtu või nädalavahetusega – ikka peab tema minema.

Ma tunnen end süüdlasena, kui tahan ka oma «osa» saada. Samas tunnen ka viha, et mees pidevalt ära on. Tööd ja tegemised kasvavad ülepea. Tunnen isegi rõõmu sellest, kui saan linna poodi minna, ikkagi vaheldus.

Olen väikeste lastega hetkel kodus. Ka seetõttu kindlasti võimendan seda muret üle. Samas olen mina perele orienteeritud ja omad tegemised sätin alati eelkõige pere ja laste järgi. Vahel harva saan ka mina käia trennis, aga seda kindlasti mitte regulaarselt, sest pean arvestama mehe võimalusi laste hoidmisel.

Siis kui mees koju saabub, armastab ta vaadata telekat, olla arvutis või lihtsalt magada ja puhata. Saan ju sellest aru, sest ta viibib nii palju tööl ja kodus tahaks rahulikult olla. Aga mina ei jõua ka üksi lapsi ja kodu korras hoida. Häda pärast jõuaksin kindlasti, aga leian, et seaduslikult ei ole mina ju üksikema. Kas pean seda taluma?

Samas on ta hea isa, meil on ühised huvid – reisime, matkame, käime võimalusel ujumas, kontsertidel. Enamasti siis küll minu algatusel.

Mõtlen, et ehk olen ma tema külge liiga klammerdunud. Peaksin õppima asjadega üksi hakkama saama, iseseisvam olema.

Saan aru, et mu jutt on segane, aga sain vähemalt hingelt ära kurta.»

Vastab pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Marge Vainre:

«Selle kohta, millega naine peaks rahul olema ja kuidas antud olukorras toimima, polegi ühtset arusaama. Samuti on kirevalt mitmekesine see, milline on kellegi aktiivsus, eluviis, huvidering ning sellest tulenev elukorraldus, töö ja isikliku elu ühitamine. 

Kui otsite tasakaalu ja rahulolu, siis küllap leiate sobiva viisi oma senise elu muutmiseks, ikka sellest tulenevalt, mida vajate ja mille poole püüdlete, et olla rahul. 

Nagu ma aru saan, siis mõistate oma mehe eneseteostuse vajadust ja laia huvide ringi, kuid seejuures on teie jaoks liialt kõrvaliseks muutunud mehe kodule ja teie suhetele pühendumus. Tunnete end kurnatuna ja üksi ning olete pidanud loobuma sellest, mida ise vajate. Ka teie «tass» vajab täitmist!

Kui olete rahulolematu praeguse elukorraldusega ja tunnete, et mehelt pole piisavalt tuge, siis tuleb sellest talle teada anda. Kindlasti ei anna häid lahendusi ultimatiivses vormis tingimuste esitamine või pidev näägutamine, küll aga on oluline oma probleemi sõnastamine vajaduste keeles. Seega mitte kriitika ja ettekirjutused mehele, vaid valmisolek leida lahendusi, mis sobiks mõlemale. Usun, et ka teie mees on huvitatud sellest, et te poleks pidevalt kurnatud ja vihane ning mõistab, et soovite rohkem temaga koos olla ja enda jaoks rohkem aega võtta. Alustuseks oleks hea selgitada välja ka mehe arusaamad ja rahulolu senise elukorraldusega, vaba aja määra ja sisuga, samuti teievaheliste suhetega.

Kui teemat omavahel arutledes vahetage oma arusaamu kooselust, pereasjade korraldamisest, ootusi paarisuhetele, mida väärtuste ja mida ootate teineteiselt, kuidas end tunnete ja mida vajate, siis sellest tulenevalt selgub ka see, mida ja kuidas oleks vaja muuta. Kui teie jaoks kipuvad kohustused ja sagedane eemalolek varjutama omavahelist suhet ja lähedust, siis on aeg midagi ette võtta. 

Vahel on oluline koos mõtiskelda sellele, et kuigi kodus kõik vajalik olemas – mees teenib piisavalt, lapsed hoitud, kodutööd tehtud jne – ei tähenda see aga veel õnne ja rahulolu suhetega. Ka suhe vajab «toitu» ja eelkõige emotsionaalses mõttes. Kui väga lihtsustatult väljendada, siis mees pole ju vaid pangakonto ja naine kodukombain. Kui soovite enamat ja mõlemad, siis tuleb jõuda selgusele, milline on teie huvi ja valmisolek seda teineteisele ja endale võimaldada. 

Mõnusat pühendumist teineteisele!»