/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/22/11304485t1h35a7.jpg)
Kui laps läheb kooli, muutub perekonna elus palju. Lisaks koolis veedetud ajale, peab laps kodus üksi hakkama saama. Psühholoogide valdav seisukoht on, et üksi ei tohiks jätta koolieelikut, ent ometi peab teda kuidagi eelseisvaks harjutama.
Koolieelne meeldetuletus: kui vanalt võib laps üksi koju jääda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljude riikide seadusandluses on reguleeritud vanus, millal last üksinda koju jätta võib, kuid Eestis sellist seadust ei ole. Õiguskantsler vastas lapsevanemate sellekohasele päringule, et üksi koju jätta võib koolikohustuslikus eas ehk 6-7-aastast last. Õiguskantsleri arvamust kommenteerib Emmede Klubis Rajaleidja psühholoog Ada Kiipus.
Kuidas saab vanem hinnata lapse valmidust üksi hakkama saada?
Nii Lastekaitse Liidu kui spetsialistide seisukoht on, et eelkooliealist last ei oleks mõistlik üksi jätta. Samas kui laps läheb kooli, eeldatakse, et ta läheb ja tuleb koolist iseseisvalt, seega oleks mingi periood vaja last selleks ette valmistada ja harjutada. Lapsed on hästi erinevad, mõned on väga iseseisvad, arukad ja saavad üksiolemisega kenasti hakkama, teised võivad leiutada kogu aeg midagi, mis võib neile endale ja teistele osutuda ohtlikuks.
Kas laps peab üksi koju jäämiseks ise soovi avaldama?
Minu arvamuse kohaselt jaa, vastasel juhul võivad võimenduda lapse hirmud, mis oluliselt mõjutavad üleüldist emotsionaalset toimetulekut. Lapsi hakatakse ikka harjutama ju tasapisi, algul poole tunni kaupa nt korra poes käies ja nii vaikselt edasi suurendades aega. Ja seejärel küsides ju lapselt tagasisidet, kuidas ta ennast tunneb ja kuidas tal üksi olla on.
Mis tingimused ja oskused peaksid lapsel olemas olema. Kuidas muuta üksiolemine lapsele turvalisemaks?
Lapsel peab olema võimalik igal hetkel võtta ühendust täiskasvanud inimesega, on see siis naabritädi uksele koputamine või telefoni teel vanematega ühenduse saamine. Mis tähendab, et laps peab saama ukse lukku ja lukust lahti ning oskama kindlalt telefoni kasutada. Kodu tuleks üle vaadata ja omalt poolt teha see nii turvaliseks kui võimalik, eemaldada kättesaadavatest kohtadest kodukeemia ja muud tervisele ohtu tekitavad ained (äädikas, rohud tikud jne). Samuti oleks lapsele korduvalt vaja üle korrata ohutusreeglid, vajadusel pildiliselt seinale panna ja veenduda, et laps sai teist aru. Ka esimese klassi lapsel ei tohiks üksiolemise aeg olla liiga pikk. Tegelikult on vanem ikka kõige suurem ekspert oma lapse osas ning tunneb, kas laps saab üksi hakkama või vajab ta veel küpsemiseks aega. Ülehoolitsemine on muidugi teine äärmus.