Seto köök - hõrgud maitsed puhtast kohalikust toorainest!

Annela Laaneotsa vanematekodus Setomaal, Mikitamäel, kasvavad kodusel põllulapil koguni arbuusid. Foto: Annela Laaneots

Ega asjata öelda, et "kirju nagu Seto naise vöö" - Seto köök ühendab endas kahe teineteisele üsnagi vastandliku maa - Eesti ja Venemaa - köögi parimad küljed. 

Piiriäärsed alad on alati kandnud endas mõjutusi mitmest erinevast kultuurikeskkonnast ning mõistagi kehtib see ka toidukultuuri kohta.

Setod ja Setomaa oma kergelt slaavipärase temperamendiga on aastasadu olnud justkui rahvus omaette - pole nad õieti ei eestlased, ega ole ka venelased. Vaid on setod!

MTÜ Seto Küük juhatuse liige ning kostipäeva algataja Ülle Pärnoja kirjeldas Seto kööki ja -maitset kui täiesti omaette nähtust, sest tegelikkuses olevatki see päris Seto-maitse erinev nii Eesti kui Vene köögist. 

Pänoja on olnud kostipäeva algataja ja viis aastat olnud ka selle korraldaja. «Seto keeli Seto Külävüü kostipäiv toimub kord aastas augustikuus. kohe peale Seto Kuningriiki,» märkis Pärnoja ja lisas, et kohvikuid võib siis leida kõige erinevamatest paikadest - taluõuedest tootmishooneteni. 

Ülle Pärnoja poolt algatatud «kostipäiv» on Setomaal tänaseks juba väljakujunenud traditsioon. Nii nagu seda on näiteks Seto Kunigriigi päevad. Foto: Martin Ivask

Igapäevaselt saab tänapäevast versiooni seto köögist Pärnoja sõnul mekkida Seto Tsäimajas ja Taarka tares. «Kostipäeval tõstame pjedestaalile meie parimad kodukokad ja külade kaunimad paigad,» lausus ta. 

Sel aastal toimus kostipäiv aga juba kuuendat korda. «Sellest on saanud justkui perenaiste pidu, milleks me ühiselt varakevadest alates valmistume,» lisas Pärnoja.

Praegu on käsil kostipäeva kohvikutega raamatu koostamine, kuhu koondatakse kokku  viiel aastal kostipäeval osalenud kohvikud. «Raamat ilmub meil enne jõule. See on meie jaoks suur ühine tegemine, mitu korda oleme käinud koos kokkamas ja ka pildistamas," kõneles Pärnoja, kes on raamatu koostamisel eestvedaja.

Raamat valmib koostöös MTÜ Setomaa Turism projektiga. Nii kostipäiva korraldamisel kui ka selleteemalise raamatu ilmumisel tuli rahaline tugi Setomaa Turismilt, UNESCO-Turism Interregi projektist.

Kostipäeva peeti Setomaal juba kuuendat aastat. Fotol tunamullune Kostipäiv. Foto: Martin Ivask

Et selles kirevas olustikus ellu jääda, on setod õppinud arvestama teiste kultuuridega, aga samas hoidnud kinni omast. «Nii on ka toidukultuuriga. Setod peavad tänaselgi päeval lugu puhtamaitselisest toidust,» jätkas ta. «Seto köögile on iseloomulik, et puhta tooraine maitse ja tekstuur on valmistoidus alati tunda.»

Sõir on paiguti vaat et Setomaa sünonüüm. - Foto: Scanpix

Traditsiooniline söögitegemine on Setomaal tänaseni paljuski säilinud ning seda püütakse hoida nii peredes kui ka õpetatakse huvilistele koolitustel – põnev näide on Pärnoja ütlust mööda sõirateo õpitoad.

On üks hea uudis, mida Setod hääl meelel jagavad: nimelt on kuuest sõiratootjast koosnev Vana-Võromaa ja Setomaa piirkonna laiendatud huvirühm esitanud taotluse registreerida nimetus «Vana-Võromaa sõir»/ «Setomaa sõir» kaitstud geograafilise tähisena.

Toote nimetuse registreerimine kaitstud geograafilise tähisena annab märku sellest, et toode pärineb kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. «Oluline on ka see, et vähemalt üks tootmisetapp toimub määratud geograafilises piirkonnas,» täpsustas Pärnoja.

Kaitstud geograafiliste tähiste kava aitab anda tarbijale selget teavet toote omadustest, mis tõstavad selle väärtust, ning kindlustada tootjatele toodete kvaliteedi eest ka õiglast tasu.

Traditsiooniliselt oli setode igapäevasel laual kõik see, mida nüüd kõiksugu mahetoodete poodides müüa. «Ja parimatest seto toiduainetest saab tulla vaid parim vana ja hea seto söök, mis ongi seto gurmee – hüä süük,» kostis Pärnoja.

Kõikjal Setomaal süüakse palju kala - nii kuivatatult, keedetult (seto keeli leemega kala) kui ka praetult ehk praadikala.

«Talumaja räästa all kuivavad särjed ja latikad on igakevadine vaatepilt. Samuti kuivatati  puravikke, soolati aga teisigi seeni,» jätkas Setomaal Mikitamäel sündinud ja kasvanud ning ülembsootska ametit pidanud sootska Annela Laaneots.

Kukeseened Annela Laaneotsa kodukandist, Mikitamäelt Foto: Annela Laaneots

Pidulikuks puhuks valmistati vanasti ja valmistatakse ka täna sõira. «Laupäeviti peale sauna küpsetati pirukas ehk «piirak," lisas Laaneots. .

Nii pidusöök kui ka alkohoolsete jookide pruukimine on olnud Setomaal rituaal – seotud traditsioonide, kommete ja sündmustega.

«Kui söögitegemine oli ennevanasti vaid naiste maailm, siis kangemad joogid, nagu kodune seto viin hans´a, oli ikka ja ainult meeste rida,» sõnas Laaneots, kelle ütluse kohaselt on Setomaal nii koduõlut kui ka koduviina jaganud alati peremees.

Kontakti loodusega hoitakse Setomaal hoolega - see on midagi, mida ei tohi kunagi kaotsi lasta minna. Foto: Annela Laaneots