Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Tee vahet! Mis eristab meditatsiooni teadvelolekust?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Kindlasti oled kuulnud meditatsiooni ja teadveloleku tähtsusest. Loe, mis neid teineteisest eristab ja kuidas praktiseerimisega algust teha.

Meditatsioon on vaimne praktika, mis hõlmab endas erinevaid tehnikaid ja mindfulness ehk eesti keeles teadvelolek on üks neist praktikatest. «Mõlemaid ühendavad mõtisklemine, teadlikkus ja peegeldamine,» seletab teadveloleku ekspert Pax Tandon.

«Meditatsioon ise on üldine termin, teadvelolek on rohkem seotud käesolevas hetkes viibimisega,» täpsustab Tandon.

Meditatsioon kui praktika kasutab erinevaid tehnikaid. Näiteks mantra on tuntud kui keskendumist abistava sõna või fraasi kordamine. Mandala on korrapärane pilt või joonis, mille pikaajaline vaatamine aitab süveneda. Teadvelolek seevastu on viivitamatu ja vahetu, kirjutab EliteDaily.

Meditatsiooniga alustamine ei pruugi kerge olla, aga tasub meeles pidada, et harjutamine teeb meistriks ja tegelikult on see sobilik absoluutselt kõigile. Mida tihedam on su ajagraafik, seda suurema tõenäosusega vajad meditatsiooni ja teadvelolekut oma ellu.

Algajatele on soovitatav mediteerimiseks kasutada äppi. See võib küll tunduda pisut vastuoluline soovitus, aga äpi abil saab põhiasjad kiiresti selgeks. Hea on endale ka kindel ajaline raamistik seada. Näiteks võtta eesmärgiks igal õhtul viis minutit pärast hambapesu mediteerida. Niimoodi lood harjumuse, mille aju kiirelt omaks võtab.

Teadveloleku praktiseerimiseks tuleb tähelepanu pöörata oma igapäevastele tegevustele. Tunneta, millised lõhnad on sinu ümber või kuulata, millised hääled tänavalt kostuvad. Üks lihtne ja hea harjutus on ilma käte abita püsti tõustes tunnetada kõikide lihaste tööd. Teadveloleku tuumaks on käesoleva hetke tunnetamine ja hetkes viibimine, mitte hetke hindamine.

Tagasi üles