Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Eesti mood tuli tänavale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Klaasid kokku Eesti eest – aga seda saab ka vaid kleidiriidel teha. Piret Kuresaare kleiti kannab Annabel Raudsepp.
Klaasid kokku Eesti eest – aga seda saab ka vaid kleidiriidel teha. Piret Kuresaare kleiti kannab Annabel Raudsepp. Foto: Marko Tõll

Kuidas tähistada Eesti iseseisvuse taastamise päeva? Loomulikult paraadiga – riietu kodumaisesse moodi ja mine tänavale patseerima. Kui seda teeksid korraga kõik eestlased kogu riigis, oleks see vast pidupäev! Võtkem eeskuju Eesti moe poe Silueti defileest, kus lavale jõudis üheksa moemärgi looming ning vaibatäis värvikaid isiksusi.

Mille poolest on Eestis parem elada kui mujal maailmas? Vastuseid on sadu, kuid üks neist kuulub ka riidekapi valdkonda. Eesti on ainulaadne koht juba selle poolest, et siin on disainerimood kättesaadav igale inimesele. Meil on väikese turu kohta ebaproportsionaalselt palju andekaid loojaid! Kuid õnneks on siitkandi rahvas – olgugi meid vähe – väga moejulge ning originaalsest väljanägemisest huvitatud. Siiski leidub neidki, kes ikka veel usuvad moekunstiga kaasas käivaid müüte, näiteks et see on kosmiliselt kallis, eluvõõralt ekstravagantne ning passib selga vaid ideaalse modellikeha omanikele. Nende müütide ümberlükkamise eesmärki täitiski eeskätt Augustiunetuse raames aset leidnud etendus “Mood kõnnib tänaval.” Iga juhuslik mööduja sai oma silmaga veenduda, kui mitmekesine, kaunis ja kantav on kohalik moedisain ning kui võrratult see kõikvõimalike kehatüüpidega päriselu elavate inimeste selga sobib.

“Tahtsime tuua Eesti moekunsti inimestele lähemale, et nad näeksid – disain ei ole midagi ehmatavat ja vaid vähestele sobivat,” ütles üks sündmuse korraldajaid Laura Kurs. “See kõnnib tänavatel nagu sinagi, inspireerib meid iga päev. Suurima tänavakultuurifestivali raames on lihtsam barjääre lõhkuda, igaüks ei söanda ju moelooja ateljeesse sisse astuda. Seetõttu kutsusime ka modellideks n-ö inimesed tänavalt. Mulle ei meeldi üldse sõna modell, sellel on standarditega rikutud tähendus. Inimene ei pea olema pikk, peenike ega vastama mingitele parameetritele, et tema seljas kõlbaks moekunsti näidata. Eesti mood on loodud just meile siin, meile kõigile.”

“Minu rida oli disaineritega suhtlemine,” täiendas ettevõtmise teine eestvedaja Marion Leetmaa. “Eesti moekunstis on palju väga erineva käekirjaga talente ning meie eesmärk oligi näidata, et sõltumata sellest, milline on sinu stiil, võib kindlasti leida moelooja, kelle looming sellega sobib. Ma loodan, et moodi tänavale tuues suutsime murda nii mõnegi müüdi ja eelarvamuse, mis tekitas tunde millestki kaugest ja kättesaamatust, mida tavaelus kanda ei saa.”

Tagasi üles