Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Liigne enesekindlus võib varjata madalat enesehinnangut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heleriin Adelbert
Copy
Eneseimetleja enesekindlus võib olla vaid fassaad, mis varjab madalat enesehinnangut.
Eneseimetleja enesekindlus võib olla vaid fassaad, mis varjab madalat enesehinnangut. Foto: SCANPIX

Nartsissistid näivad end armastavat, kuid värske uuringu kohaselt võib nende ülienesekindel kest varjata sügavat alaväärsustunnet.
 

Uuringu andmetel räägivad nartsissistid tõenäoliselt psühholoogidele, et on endaga rahul. Kui nad aga uskuma panna, et nad on ühendatud valedetektoriga, siis tuleb päevavalgele tõde ning nartsissistid tunnistavad madalat enesehinnangut, vahendas livescience.com.

Uuringus kaasa teinud Lääne-Carolina ülikooli psühholoog Erin Myersi sõnul viitab see, et kõrge nartsissismi tasemega inimesed võivad enda enesehinnangut võimendada – teisisõnu, nad ei pruugi ise uskuda, et on nii suurepärased, kui väidavad end olevat.

Kuigi nartsissism on peamiselt tuntud kui isiksusehäire – ekstreemne enesearmastus, võib antud joon mingil määral ka vaimselt tervetel inimestel avalduda. Nartsissismi tugevamal esinemisel on inimesele omane märkimisväärne eneseimetlemine, kuid uuringud on jõudnud vastandlike tulemusteni, kas need positiivsed tunded on siirad või on see vaid fassaad.

Tõe väljaselgitamiseks paluti 71 naistudengil täita küsimustik, mis mõõtis nende enesehinnangut ja nartsissismi taset. Hiljem öeldi osalejatele, et nende väidete tõesust hinnatakse valedetektori abil ning naistele esitati küsimusi, millega nad pidid kas nõustuma või mitte.

Kõik üliõpilased ühendati vastava seadme külge, kuid mõningatele öeldi, et «valedetektor» lülitatakse enne uuringu alustamist välja. Teised uskusid kogu protseduuri aja, et seadeldis mõõdab nende siirust.

Tulemustest selgus, et madala nartsissismi tasemega naiste puhul ei mänginud nö valedetektor mingit rolli enesehinnangust rääkimisel, kuid nartsissistlikumad naised väitsid end rohkem armastavat, kui nad arvasid, et valedetektor on välja lülitatud. Kui viimased uskusid, et uurija teab, mil nad tõtt räägivad, siis oli nende enesehinnang vastuste järgi märksa madalam.

Tulemused viitavad, et nartsissistid varjavad alaväärsustunnet, ütles Myers. Siiski ei ole teadlased kindlad, kas fassaad on inimeste endi või teiste jaoks.

Tagasi üles