Britt Rosen: Liivia Leškin näitab suunda

Britt Rosen Foto: SCANPIX

Islandil, kust on pärit Arteri persooni Liivia Leškini abikaasa Sigurdur Örn Brynjolfsson, öeldakse, et kui sa seal metsa ära eksid, tuleb püsti tõusta ja leiadki õige suuna.

 Eestis on puud kõrgemad ja mets tihedam, ent siingi kehtib sama – kui oled eksinud, tõuse püsti ja vaata avarama pilguga ringi.

Just püstitõusmise ja edasiminemise julgust ja ka tarkust Eesti üks säravamaid moekunstnikke Liiva Leškin talle omase kire ning vaimustusega meile õpetabki.

Ei tohi karta muutusi ega riski. Alalhoidlikele ja sageli tagasihoidlikele eestlastele võib see liiga hoogsana tunduda. Aga mõelgem: kas näiteks Tallinnas sündinud inimene on oma sünnikoha pantvang. Ei, kui teie perekonna juured on näiteks saja kilomeetri kaugusel Haapsalus ja teil on seal vanavanemate maja.

Nagu ka mitte siis, kui teil on vanemate maja Mulgimaal või Peipsi ääres.
Kõrvalepõikena meenutan kolleeg Nils Niitra reportaaži, kuidas ta tõi Avinurmest Tallinna 85-aastase proua Armilde, kes polnud kogu oma tubli elu jooksul kordagi pealinnas käinud. Aga küsigem hoopis nii: kui paljud tallinlased on Avinurme sattunud?

Eesti on elamisväärne mitte ainult Tallinnas, või ka Tartus, Narvas, Pärnus, vaid igal pool, kus meie inimesed tahavad ja oskavad elada. Lisaks inimeste enda tahtmisele on muidugi vaja riigi tuge, sest riik on ju inimeste jaoks, mitte vastupidi. Nii räägime riigi kohustusest. Et omavalitsused, kus nad siis ka ei asuks, oleksid tugevad ja targad inimesi aitama.

Et Toompea leiaks mõistust ja julgust teha otsuseid, mis muudab nood tõesti tugevaks ja targaks. Et leitaks hoovad, kuidas edendada väikelinnades ja maal ettevõtlust nii, et see looks juurde töökohti. Sest tööta ei tule keegi toime.

Seega, püstitõusmise ja oma tee märkamise oskust õpetab Liivia Leškin mitte ainult tavalistele inimestele, vaid ka neile, keda need inimesed on Eesti riiki juhtima valinud. Lugege, mõelge, ja tõuske püsti.