/nginx/o/2010/07/19/404992t1ha9b2.jpg)
Kui enamasti tuntakse soouuringuid vaid kuulu järgi, siis uus õpik pealkirjaga «Sissejuhatus soouuringutesse» aitab eestimaistest uuringutest pärinevate näidete toel paremini mõista seda, kuidas soolisus meie elu ja ühiskonda mõjutab, rääkis raamatu toimetaja, Tartu Ülikooli dotsent Raili Marling.
Avatud Eesti Fondi toetusel ilmunud Eesti esimene soouuringute õpik toob kokku Eesti juhtivad soouurijad ja noored humanitaar- ning sotsiaalteadlased, et lahata soolise analüüsi erinevaid võimalusi. Autorite hulka kuuluvad teiste seas Katrin Kivimaa, Barbi Pilvre, Kairi Talves ja Tiiu Kuurme.
«Tegemist on laiale lugejate ringile suunatud tekstiga, mitte õpikuga selle tavapärases kitsas mõttes – tegu on sissejuhatusega soouuringute eri aspektidesse, mis võiks huvi pakkuda nii üliõpilastele kui nende õppejõududele, üldhariduskoolide lõpuklasside õpilastele ja nende õpetajatele ning ka laiemale avalikkusele,» selgitas Marling.
«Meil tuntakse soouuringuid enamasti vaid kuulu järgi ja siin on püütud materjali esitada arusaadavas vormis ning eestimaistest uuringutest pärinevate näidete toel (nii palju kui neid võtta on) ning loodetavasti suudab see kõnetada eesti lugejat otsesemalt kui tõlge,» lisas ta.
Marlingi sõnul on tema jaoks õpiku puhul kõige olulisem see, et raamat näitab, kuivõrd erinevalt on sooküsimustest mõeldud ja kui erinevates teemavaldkondades see esile kerkib.
«Samuti on kõik artiklid püüdnud, niipalju kui see on võimalik, näidata sugude suhestatust – seda, et rääkides naistest, räägime paratamatult meestest ja vastupidi. Tihtipeale jäädakse meil rääkima ainult ühest soost ja see ei aita soosuhete keerukuse mõistmisele just kaasa, nagu ka eeldus, et kõik naised või kõik mehed on samasugused,» nentis teose toimetaja.
«Kaasaegsetes soouuringutes on rõhutatud seda, et sugu pole inimese elus kunagi üks ja ainuke määraja – seda mõjutavad vanus, sotsiaalne klass, rahvus, haridustase,» tõi ta veel raamatu kohta välja.
Kas «Sissejuhatus soouuringutesse» ühiskonda otseselt mõjutab, seda on Marlingi sõnul raske öelda. «Õppejõuna pean uskuma, et maailma mitmetasandilisem mõistmine on väärtuslik ning aitab meil ühiskonnas paremini toimida. Kuid kindlasti on naiivne oodata, et ühe teksti lugemise järel maailm kohe muutuda saaks.»
«Pigem loodaksime, et inimesed õpiksid aru saama, miks need teemad on nii keerulised ja miks neile ei saa anda must-valgeid vastuseid. Meid ümbritseb palju stereotüüpe ja müüte, mida on kerge kasutada, kuid mis ei pruugi ühiskonna tervisele kaasa aidata,» märkis Marling.
Ka raamatu ilmumist toetanud Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam sõnas avalduses, et õpik ärgitab paljude näidete varal mõtlema ühiskondlike normide ja tõekspidamiste teemadel. «Kui tahame ühiskonnas valitsevaid hoiakuid paremini mõista, siis ei saa soolisuse aspekte kuidagi alahinnata. Sooline palgalõhe, naised juhtidena poliitikas ja ettevõtluses, naisekuvandi loomine meedias – need on teemad, mille üle peaksime tunduvalt rohkem avalikus ruumis arutlema,» lausus Hellam.