Tuleval kevadel seisab Eesti taas ühe valiku ees - riik peab hakkama järgima Euroopa Liidu direktiivi, mis kinnitab ühe kuu vanemapuhkusest isale, kirjutab ajakiri Pere ja Kodu.
Kas üks kuu vanemapuhkust võiks olla määratud ainult isale?
Isakuu tähendaks seda, et üks kuu vanemahüvitise maksmise perioodist oleks reserveeritud mehele ning tal poleks kohustust seda välja võtta, kuid seda ei saaks anda ka emale.
Probleem on ainult selles, et me võime seda teha nii, et linnuke on kirjas ning tegelikult ei jää mehed ikka lapsega koju, sest direktiiv ei ütle sõnagi vanemapuhkuse tasustamise kohta.
Eestis on kehtiva seaduse järgi isadel praegugi võimalik koju jääda, kuid siiski on lapsehoolduspuhkust võttev mees pigem harv ja harjumatu nähtus, kes peab nii teistele kui iseendale põhjendama, miks ta seda teeb.
Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Marre Karu toob oma doktoritöös «Lapsehoolduspuhkusel isad Eestis» välja, et mehelikkuse mõiste on meil töökeskne ning lapsega kodus olnud mehed võivad tunnetada, et neid ei peeta mehelikuks.
Seetõttu, väidab ta, leiavad isad tihti võimaluse, kuidas kasutada lapsehoolduspuhkust nõnda, et see seaks traditsioonilise mehelikkuse võimalikult vähe kahtluse alla - näiteks nii, et ka naine on tegelikult sel ajal kodus.
Karu doktoritööst selgub, et ligi pool emadest, 43 protsenti, ei tööta isa vanemahüvitise saamise ajal isegi mitte ühel kuul.
Kuid ühest viie aasta tagusest Eestis tehtud uurimusest tuli välja, et kõige suuremad isakuu-vastased on lapsehoolduspuhkusel emad ise.
Sotsiaalministeerium soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik põhjendab seda sellega, et naised võivad tunda end ohustatuna, et nüüd hakkavad mehed tungima ka valdkonda, mis tava kohaselt on nende valitseda.
Lisaks tähendaks isakuu kehtestamine naiselt ühe kuu äravõtmist, sest kuigi paljudes teistes maades kaasnes isakuu sisseviimisega vanemahüvitise perioodi pikendamine, on meil see periood juba niigi pikk.
Siiski näitavad maailmas tehtud uurimused, et mõlema vanema lapsehoolduspuhkusel viibimine mõjutab positiivselt nii laste arengut, meeste emotsionaalset heaolu ja tervist kui ka peresuhteid; samuti võib see pikemas perspektiivis vähendada palgalõhet.
Loe lapsehoolduspuhkustel viibinud Eesti meestest ajakirja Pere ja Kodu oktoobrinumbrist.