Psühholoog Kätlin Konstabel: kuidas vabaneda kontrollivast suhtest?

Foto: PantherMedia / Scanpix

Oled suhtes ise liigselt kontrolliv või kontrollitav, kui oled end ära tundnud, pead järele mõtlema – olgu üksi või vaimse tervise spetsialisti abi kasutades –, kuidas sa sellesse olukorda oled sattnud ja kuidas võiks taolist suhet muuta või sellest välja saada.

Kui soovid siiski paarisuhet jätkata, vajate kindlasti mõlemad abi. Kindlasti pead teadma, et kui kontrolliv suhtemuster on kestnud aastaid ja selle juured ulatuvad mõlema poole lapsepõlve (üks on saanud sealt kaasa teadmise, et ainult pidev kontroll kõigi ja kõige üle aitab elus hakkama saada, teine on harjunud otsustõigust ja ka vastutust ära andma) siis selle muutmine on tõeliselt keeruline.

Kui on tunne, et partner sinust tõesti hoolib ja pole suhtes vaid domineerimissoovi pärast, võid alguses proovida omaenda käitumist muutes talle teada anda, et selline olukord sulle üldse ei sobi. Keskne on siin enese soovidest teadaandmine, enesekehtestamine – sest kallim lihtsalt ei pruugi muidu teada, kuidas tema käitumine sulle mõjub.

Pea kogu aeg meeles, et enda soovidest teadaandmine ei ole agressiivsus – kurjast on oma tahtega teist midagi tegema survestada. Mõtle, kas enesekehtestamine ja oma vajaduste selge väljendamine on miski, millega sul üldiselt on raskusi või on see keeruline just lähisuhetes ning mida saaksid teha, et seda oskust paremini õppida. Kui oled tööl kolleegidega enesekehtestamises osav, ei pruugi see välja tulla kodus kõige kallimatega – lähisuhetes oleme hoopis teises rollis, hoopis haavatavamad.

Anna tunnetest teada

Anna partnerile teada, mida tema kontrolliv käitumine sinu jaoks tähendab. Kuidas sa end tunned, et sul on ebamugav ja vahel võibolla lausa lämmatav tunne. Ole seda tehes rahulik ja kasuta nn mina-keelt – kui tema teeb nii, siis sina tunned end selliselt ja selliselt ning kas võiks proovida teha hoopis naa.

Oluline on mitte hakata rääkima teise isikuomadustest, vaid keskenduda konkreetsetele olukordadele. Esimesel juhul tajub teine seda kindla peale rünnakuna ning suhtes muutust paremusele ei toimu. «Kui sa ei taha mul lasta sõpradega peole minna, siis mul on tunne, et sa ei usalda mind ja see teeb mind tõeliselt kurvaks» ja «Ära ole kogu aeg nii armukade ja paranoiline, kas sul endale imelik ei ole!» tekitavad tõenäoliselt kuulajas väga erineva reaktsiooni.

Võta initsiatiiv, et seada suhtes selged piirid, tehke kokkulepped. Milles oled valmis kallima tahtmist tegema ja milles tahad ise otsustada. Milline kriitika on lubatud ja kes mille eest vastutab ja kuidas. Anna partnerile selgelt mõista, et tema mure on arusaadav, aga et pidev kontroll on ka suhte võrdsuse, sinust lugupidamise ja usaldamise küsimus. Kui piire rikutakse, tuleta neid meelde: «Ma saan aru, et sulle on oluline, et kingad oleks riiulis just niimoodi, aga me leppisime ju nädala eest kokku, et selles asjas otsustab kumbki ise, kuidas talle sobib.»

Kas sa oled võrdne?

Mõtle sellele, kuidas sa end selles suhtes, selle inimesega üldse tajud. Näed sa ise ennast ennast partneriga võrdsena ja pädevana? Kas paigutad ise vastutust õigesti, saad aru, et sina võid olla ühes asjas targem või – vastupidi – milleski eksinud, tema on jälle teistsugune?

Raske, aga paraku vajalik on hästi ausalt mõelda peeglisse vaadata, mis on meie enda taust, et oleme sellisesse suhtesse sattunud ja ...mis on sellise kontrolliva suhte varjatud plussid meie jaoks. Kui keegi teine kamandab ja otsustab, siis annab see alati ka võimaluse öelda, et aga tema tegi, tema on süüdi, tema teab – seda siis, kui miski valesti läheb.

Mõtle ka, kas oled ehk kuidagi oma käitumisega põhjust andnud, kui partner on korraga väga kriitiline, kontrolliv ja usaldamatu ning varem ta selline polnud. Võib-olla su korduv hajameelsus tekitanud tunde, et sinu peale ei saa mingis asjas loota? Võib-olla oled olnud truudusetu, aga te pole selle emotsionaalset tähedust oma suhtele läbi töötanud, proovisite toimunu lihtsalt kuidagi kõrvale panna.

Proovi enda jaoks selgeks teha, miks partner nii käitub. Mõistmine ei tähenda, et pead kõike andestama ja enda suhtes igasugust käitumist lubama. Vahel on lihtsalt kasulik aru saada, kus on mingi käitumis- ja mõtlemislaadi juured. Kui mõistad, millised kalli inimese emotsionaalsed protsessid, teeb see suhtlemist igal juhul lihtsamaks ja sa ei võta seda nii isiklikult, näed seda rohkem tema probleemina.

Kalli ent liialt kontrolliva inimesega suheldes on hea teada, et see häiriv omadus ilmub eelkõige siis, kui nad on mures, stressis ja ärevil. Võib olla abiks, kui suudad peegeldada tema tundeid: «Sul on selja taga väsitav tööpäev, homme on vist tulemas sama keeruline ja sa oled selle pärast arusaadavalt mures. Igal juhul olen ma sinu jaoks olemas, kui sul on raske.»

Nii hakkab partner ühtaegu rohkem endasse vaatama (selle asemel, et keskenduda ümbritsevatele) ja samas saab signaali, et ta pole üksi. Tunnusta lähedase juures seda, kui ta on suutnud olla mitte-kontrolliv ja sind milleski usaldada, midagi sulle delegeerida. Võid ka viidata, et saad aru, et see polnud tema jaoks tingimata kerge.

Püüa oma reaktsioonid ja emotsioonid partneri kontrollivast käitumisest nö lahti sõlmida. Ära mine kaitsesse, ära hakka vaidlema. Kui sulle tundub, et sind justkui survestatakse koheselt reageerima, siis ütle selgelt: «Ma pean selle üle omaette natuke mõtlema, räägime sellest tunni aja pärasr/homme õhtul.» Sina ei saa ilmselt muuta teise käitumist, aga saad muuta enda oma ja seda, kuidas sa ennast selle juures tunned ja saad hoida oma piire. 

Mõtle enda heaolule laiemalt, et sa ei muretseks pidevalt, mida partner arvab ja kuidas soovib, et sa käituks. Leia inimesi, kes sind aktsepteerivad ja tegevusi, mis sulle meeldivad ja milles oled hea. Otsi üles võib-olla kaduma läinud eneseaustus – vahel vajab see tihedat ülekordamist, et sul on igal juhul õigus omada kontrolli oma arvamuste ja elu üle. Kui tundub, et partner üldse kuulda ei taha, et sulle tema kontrolliv käitumine ei sobi, siis pead paramatult mõtlema, kas selline suhe ikka on sinu jaoks.