/nginx/o/2018/08/06/11160159t1hc360.jpg)
Keskmine vanus esmakordselt emaks saamiseks on Rootsis järjepidevalt tõusnud. Ajad on muutunud ja statistika näitab, et möödunud aastal sünnitas lapse 69 49-aastast rootslannat.
40-aastased rasedad ei ole Rootsis enam harv nähtus (1)
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
7. august 2018, 09:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1973. aastal sünnitasid Rootsi naised oma esimese lapse keskmisel 24-aastaselt. 2016. aastal aga 29-aastaselt, vahendab The Local Rootsi statistikaameti teadet.
Peale selle, et esimene laps saadakse hiljem, tulevad ka teised lapsed järjest hilisemas vanuses. 2010. aastal tõi lapse ilmale 1226 neljakümnendates eluaastates naist, 2017. aastal aga juba 1544.
| Ema vanus | Sünde 2010 | Sünde 2017 |
| 43 | 533 | 680 |
| 44 | 329 | 378 |
| 45 | 196 | 230 |
| 46 | 87 | 101 |
| 47 | 45 | 61 |
| 48 | 14 | 25 |
| 49 | 22 | 69 |
Üks neist naistest on Ulrika Wesström, kes sai seitse aastat tagasi kolmanda lapse, olles sel hetkel 49-aastane. «Ma olin uues suhtes, mu partneril ei olnud lapsi ja ma tõesti tahtsin neid,» räägib naine oma loo uudisteagentuurile TT. «Alguses mõtlesin, et on pisut hilja, aga siis mõistsin, et see on suurepärane mõte.»
Ulrika Wesströmi sõnul ei erinenud tema poja Dante sünd varasematest sünnitustest. «Ilmselgelt olin ma mures, aga see on ju alati nii, kui oled rase,» tõdeb ta. «Raseduse lõpu poole olin jube väsinud, aga viiendal raseduskuul purjetasime Horvaatiasse ja see ei olnud mingi probleem.»
Karolinska Ülikooli haigla professor ja reproduktiivmeditsiini osakonna peaarst Kenny Rodriguez-Wallberg näeb mitut põhjust, miks Rootsi naised sünnitamist edasi lükkavad. «Mehed ja naised väärtustavad tänapäeval väga kõrgelt haridust ja erinevate kogemuste hankimist enne pere loomist. Meditsiini arenguga on tulnud rohkem abistatud viljastamise võimalusi, millest kõige sagedasem on IVF,» kommenteerib arst.
Selleks, et teha kehavälist viljastamist ehk IVFi, peab aga Rootsis olema naine vähem kui 40-aastane. Vanusepiirangu on hukka mõistnud mitu organisatsiooni, nende hulgas ka Rootsi meditsiiniline nõukogu (Smer), mille esindajate sõnul on piir liiga madal. Smeri andmetel ei ole naise kõrgem iga alati seotud suuremate riskidega, kuigi on mõned uuringud, mis viitavad, et siis esineb rohkem komplikatsioone, sünnidefekte ja raseduse katkemisi.
Kenny Rodriguez-Wallberg peab oluliseks, et naine saaks ise otsustada rasedusega kaasnevate riskide üle. «45-aastane naine võib olla suurepärase tervise juures ja sünnitada terve lapse,» märkis ta.
Ulrika Wesströmi jaoks ei olnud 49-aastaselt rasedaks jäämine lihtne ka meditsiinilise abiga. «See võttis aega, seda ei tehta nii silmapilkselt, kui oled vana. Sellises vanuses ei ole naine enam nii viljakas.»
Nüüd on Ulrika oma otsusega väga rahul ja ütleb, et vanemas eas laste saamisel on mitu hüve. «Ma saan seda soovitada. Su elu on paremini korraldatud ja majanduslikult kindlam. Aga ma arvan, et lapsele on eriti oluline hea perekonna tugivõrgustik,» vihjab ta sellele, et vanema emana ei pruugi ta oma lapse jaoks väga kaua olemas olla.