Fotograaf Annika Haas: sisu on see, mis teeb fotost foto

Foto: Erakogu

Annika Haas (44) on fotograaf, kelle sõnul sõltub just fotograafist väga palju, mida ja kuidas mingit teemat edasi antakse, mistõttu on väga oluline, et fotograaf oleks avatud hingega ning vaataks maailma laiemalt. 

«Minu esimene fotoaparaat kingiti mulle 13. aastaselt, kuid kuna sellesse oli raske filmi sisse panna, siis lubas mu klassivend mind aidata musi eest,» meenutas Annika oma esimest fotoaparaati. Film sai küll aparaati musi eest sisse pandud, kuid sel hetkel jäi siiski fotograafikarjäär katki. Keskkoolis õppis aga Annika filmi sissepaneku ise ära ning siis hakkas naine fotograafiasse ka tõsisemalt suhtuma. «1998. aastal avaldas Pärnu Postimees mu foto ning sealt edasi otsustasin, et soovin antud alaga edasi tegeleda,» lausus Annika. Nüüdseks on naine üle poole oma elust pildistanud ning koolitanud end nii Eestis kui ka väljaspool.

Projekt nimega inimene

Annika sõnul on tema seniseks kõige suuremaks projektiks olnud Eesti romade kogukonna pildistamine, millega alustas 10 aastat tagasi ning on tänaseks sellest ka välja andnud raamatu «Meie, mustlased». «Kuna tegu on väga suletud kogukonnaga, siis tuleb põhjalikult uurida nende kultuuri, süvenda sellesse ja võita nende usaldus. Kindlasti ei ole neile lihtne ligi pääseda, mistõttu on tegu väga pikaajalise projektiga,» rääkis Annika. Kuna Annika aga siiralt huvitub mustlaste kultuurist ning ta näitab läbi oma tööde nende soojemat ja helgemat poolt, siis on naine väga kenasti omaks võetud. «Meedias on üldjuhul mustlastest ikkagi negatiivne kuvand joonistatud, kuid mina olen võtnud eesmärgiks rohkem tasakaalu tuua ning näidata mustlaste teist poolt,» selgitas fotograaf.

Annika on pildistanud väga eriilmelisi inimesi: kiilaspäiseid naisi, pimedaid, põgenikke, datšasid ja vene vanausulisi. «Minu peamiseks pildistamisobjektiks on inimene. See on nii põnev teema ning fotograafina ei tee ma lihtsalt pilti, vaid uurin subjekti nii sügavalt, et saan teada, mis on inimese taga. Minu projektid on alati sotsiaalsed ning inspiratsiooni ammutan ma kõigest enda ümber. Eesti on teemasid pungil täis, eriti dokumentalistika vallas, tuleb lihtsalt teemaga sõbraks saada,» kirjeldas Haas.

Anne ja järjepidev harjutamine viib tulemusteni

Annika sõnul võib igaühest saada hea fotograaf, kui ta on piisavalt pühendunud ning suhtub pildistamisse suure huvi ja kirega. «Oluline on eksperimenteerida võimalikult palju ja teha erinevaid harjutusi, mis arendaksid nägemisoskust ning õpetaksid, kuidas teatud teemat edasi anda. Lisaks tuleb kasuks ka teiste fotode vaatamine, neisse süvenemine ja nende analüüsimine,» soovitas fotograaf.

Foto: Erakogu

Samuti on oluline olla kursis kõige uuemate tehnoloogia arengute ja trendidega. «Nii nagu muusikamaailmas on vinüülplaat tagasi tulnud, on fotograafias taas tõusuteel analoogkaamerad. Kui digifotograafia annab kiiruse ja tulemust saab ruttu näha, siis analoogi puhul on tulemuses hing rohkem sees ning inimestele meeldib see vana hõng,» kirjeldas Haas.

«Väga suur areng on toimunud ka mobiilifotograafias, kus nutitelefonide kaamera kvaliteet on juba niivõrd hea, et pakub head alternatiivi profikaamerale. Minu suureks unistuseks on alati olnud pildistada Leica kaameraga, mis juba 90 aastat tagasi oli kompaktkaamerate teerajajaks ning nüüd, koostöös mobiiltelefonide tootja Huaweiga, on seda ka nutitelefoni fotograafias. Kuna sain võimaluse teha koostööd Huaweiga ning katsetada nende kolme Leica kaameraga varustatud viimast mudelit, siis saan nüüd ka ise kinnitada, et Leica on tõesti kvaliteedinäitaja fotograafiamaailmas,» tunnistas fotograaf.

Annika sõnul on kaameral väga palju võimalusi ning erinevaid funktsioone tuleb erinevates situatsioonides proovida. «Mul on soov kõik need võimalused läbi katsetada. Olen sügisel minemas tööasjus New Yorki ning kuna reisidel on raske oma suurt profikaamerat igal pool kaasas tassida, siis on hea kaameraga nutitelefon igati kasulik abimees. Huviga ootan, et saaksin seal oma Huawei P20 Pro-d katsetada ning testida kaamera erinevaid režiime ja võimalusi,» rõõmustas fotograaf, kelle sõnul saaks Huaweiga ka nt profitasemel reportaaži kenasti tehtud.

Mobiilifotograafiast rääkides rõhutab Haas, et tema jaoks on oluline siiski leida stiil, mis teistest eristuks. «Sügavam fotograafia on palju enamat kui trendide jälgimine ja fotodel efektsete filtrite kasutamine,» lausus fotograaf.

Hea pilt paneb süvenema

Enese arendamiseks soovitab Annika osa võtta erinevatest fotograafia võistlustest. «Konkursid on kasulikud, kuna need panevad inimesed kriitiliselt suhtuma sellesse, mida nad oma kaameraga teevad. Pildistamine on selle juures kõige lihtsam ja mõnusam tegevus, raskeim osa on just nende 100 seast aga see üks õige välja valida,» kirjeldas Haas fotovõistlustel osalemist.

Annika sõnul on konkurssidel osalemine ka üks samm edasi professionaalsuse suunas, kuna siis hakatakse süvitsi uurima, mis on fotograafia. «Kui on soov leida rahvusvahelist kõlapinda, niisama end proovile panna või teistega oma töid jagada, siis tasub oma fotosid kindlasti erinevatele konkursile saata. Kvaliteetsete fotode jaoks pole ilmtingimata vaja profikaameraga pilte teha ning seda on mõistnud ka Huawei, kes hetkel korraldabki mobiilifotode võistlust Next-Image. Oma lugu fotode kaudu saavad rääkida kõik, kel vähegi soovi on. Konkursid on väga hea võimalus end proovile panna ning arendada lisaks nägemisoskusele ka fotode toimetamise poolt,» julgustas fotograaf, kes ise on osalenud ja võitnud oma töödega arvukaid auhindu, nt Aasta pressifoto, erinevad tunnustused konkurssidelt Malaisias, Poolas, New Yorgis, Londonis jne.

Annika sõnul on tema jaoks hea pilt just see, mis paneb inimese korra peatuma ning fotosse süvenema. «Tihti ei peagi kvaliteet kõige parem olema, vaid sisu on see, mis teeb fotost foto.» Annika sõnul võib igast telefonikasutajast saada maailmatasemel fotograaf. «Peamine on läbi mõelda, mida tahad antud pildiga öelda. Kui pildil on sisu ning see avab vaataja jaoks mingi teema, siis hea foto ongi olemas,» julgustas fotograaf kõiki katsetama.

Foto: Erakogu