Vastab Gordoni perekooli koolitaja Anzelika Valdre:
«Ma ei võta teie eest otsustada, mida teha. Keegi peale teie enda ei või teie elu üle otsustada. Võtan kommenteerida mõned olulised kohad kirjast, järeldused teete ise.
«Ma tahan, et ta sellest sõltuvusest lahti saaks.» Ütlen otse, et teie tahtmine ei loe. Igal inimesel on õigus elada oma elu just nii, nagu ta õigeks peab. Ja teie kaaslasel on õigus, kui ta ütleb: «Sa peaksid leppima minuga sellisena, nagu ma olen.»
Kui me loome suhte teise inimesega, siis ootame, et meid armastatakse just sellistena, nagu oleme, et me ei pea ennast «parandama», ka armastuse nimel mitte. Hea suhtes saab inimene olla vaba, ei pea teesklema kedagi teist. Naised usuvad tihti, et mees muutub, tasub vaid neil enam pingutada. Selles pühas usu sõlmitakse abielud kriminaalidega otse vanglas.
Sõltuvus on kohutav koorem inimesele endale ja tema lähedastele, kellest saavad kaassõltlased. See, et mees oma sõltuvust ei tunnista, on märk enesepettusest, millega enamus sõltlasi elab. Iga joodik kelgib: «Võtan ainult siis, kui tahan. Võin iga kell lõpetada.» Ta jätab endale tunnistamata, et tahab iga päev, see on juba organismi vajadus, muidu tunneb ta end füüsiliselt halvasti ja on pahur. Neid märke panete ka oma mehe juures tähele.
Tähtsate otsuste langetamisel on hea omada piisavalt infot. Kaassõltuvusest tasub lugeda Kene Truve artikleid ja selgitusi tema kodulehel.»