/nginx/o/2011/10/08/784550t1h0a73.jpg)
Velda Purin-Laanesaar (75) kirjutab, et tema lugu on lühike, kuid loodetavasti õpetlik. Seda lugu ajendas teda kirjutama asjaolu, et Nobeli meditisiinipreemia läks tänavu teadlastele oluliste immuunsüsteemi puudutavate avastuste eest.
Velda Purin-Laanesaar: loodus saab meid aidata mitmel moel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiiniinimesena olen kursis pidevalt nende asjadega, mis on kasulikud, et tervist hoida ja säilitada, eriti pööran tähelepanu nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsüsteemi säilitamisele ja hoidmisele.
Minu vanaema pidas vanal Eesti ajal külatohtri ametit. Ta korjas, kuivatas minu kodutalu metsast, põldudelt ja aasadelt ravimtaimi, ürte, lehti, marju ja valmistas mikstuure, keediseid, leotisi, drooge. Ta arstis nii inimesi kui ka loomi ja see töö käis talutööde kõrvalt alternatiivina.
Kuna maatöö oli raske töö, siis oldi hädas liigese- ja seljavaludega ning palju oli higistamist. Sel puhul oli meie kodu väliköögis mitu suurt tünni, kuhu pandi paar korvitäit männi- ja kuuseokkaid, kaselehti ja salveid, sinna peale kallati kuum vesi, mis lasti jahtuda 37 kuni 36 kraadini. Patsient pidi selles tünnis viibima vähemalt ühe tunni.
Vanaema tegi ka sipelgapesa hautise vanne. Tünnist tulles pandi patsient lesenka peale (soe kivimüür, spetsiaalne truubi sisse tehtud koht, kuhu inimene pandi peale ravi lesima, sellel võeti omal ajal vastu ka sünnitusi – autori täpsustus), mähiti linase lina sisse, peale asetati lambanahk. Mõnel inimesel leevendusid valud juba paari korraga. Samas pesti higised tööriided ja siis loputati need kaselehtedest tehtud leotises.
Vanaema eeskujul said minust ja minu õest meditsiinitöötajad, oleme seda tööd teinud siiamaani, jälgides nii klassikalise kui ka alternatiivmeditsiini arengut ja kaasa löönud sellele arengule nii nõu kui tööga.
Olin maalaps, ümberringi laius ilus loodus, viljapõllud, mets, aga haridus oli vaja linnas omandada ja siis ei saanud enam nii tihti koduradadele. Siiski on saatus olnud mulle armuline ja minu praegune kodu asub ka ainult 50 meetrit metsast, kus on ilus puutumatu loodus ja isegi allikas.
Minu tegemisi on siiamaani saatnud abi otsimine looduslikest andidest. Mu eesmärgiks on olnud inimeste ilu ja tervist hoida ja kui tarvis, siis olen püüdnud inimesi ravida loodusega nii ihult kui hingelt.
Kas või see, et juba mainitud kaselehe leotisega võib imet teha nii higistamisvastase vahendina kui ka näonaha jume ja elastsuse säilitamisel. Veel on suureks abiks peterselli ja sellerijuurte ja -lehtede leotise tarvitamine samal otstarbel.
On palju lihtsaid nippe, kuidas loodus meid saab aidata, ainult on tarvis seda teada ja teada saab siis, kui minna loodusesse heade kavatsuste, lahtise südame ja lahtiste silmadega. Looduses viibides me anname oma kehale ja hingele võimaluse lahti saada meile nii tuntud stressist ja hingehädadest. Selleks tuleb endale lihtsalt veidi aega varuda, et need käigud muutuksid looduse juurde sama sagedaseks kui arvuti taha.
* * *
Kirjuta ja võida auhindu! Hea lugeja, kui Sul on mõnel olulisel teemal mõtteid, mida soovid teistega jagada, või on jutustada oma lugu, siis ootame seda aadressil naine@postimees.ee. Kirjutajaid premeerime erinevate iluauhindadega. Velda saab tänutäheks oma kirjutise eest Avoni uuendusliku tehnoloogia vananemisvastase toimega Anew Genics'i hooldusseerumi (30 ml, 29,10 eurot).