Heily Aavik: arvasin, et naasen pärast lapse sündi esimesel võimalusel tööpostile

Reklaamiagentuuri Ecwador juht Heily Aavik nautimas emarõõme. Foto: Erakogu

Kui juhtival ja vastutusrikkal kohal töötav naine otsustab ühel hetkel perele pühenduda, siis kas laps tõmbab karjäärile kriipsu peale või viib arengus hoopis edasi? Kolmteist aastat oma reklaamiagentuuri juhtinud Heily Aaviku (39) hinge puges ühtäkki teatav rahutus – soov veel midagi ära teha. Kui pesamuna poleks sündinud, siis tegeleks ta hetkel lihtsalt mõne uue äriplaaniga.

Heily ei liigitu siiski nii üheselt loo alguses kirjeldatud naiste hulka, kuna tema suuremad lapsed on juba pea täismehed ja esimene emaks saamine jääb paarikümne aasta tagusesse aega. Samuti ei ohusta teda lapsepuhkusele jäädes hirmud töörongilt maha jääda, kui ta seda just ise teadlikult ei soovi, sest tema ise on tööandja.

Kui veel aasta tagasi suvel andis Heily põhjaliku intervjuu Buduaarile, kus võttis sõna karjäärinaisena, siis nüüd sisustavad tema elu täiesti uued rütmid. Otsekui enda üle muiates jutustab ta kogemusest pooleaastase väikemehega beebidele mõeldud laulutundides käimisest. «Seal ma siis olen teiste beebiemmedega koos, teeme naljakaid nägusid, laulame ja tammume koos põnnidega.»

Kuidas siis elu järsku sellise pöörde tegi? Kuivõrd plaanitud oli kolmanda poja sünd?

Mingil hetkel tuli sisemine rahulolematus, soov midagi veel ära teha... Eestis on reklaamiturg üsna selgelt ära jaotatud ning siin mingit suurt imet enam ei tee. Ilmselt, kui ei oleks pesamuna sündinud, siis tegeleksin praegu mõne uue äriplaani teostamisega.

Sa oled nii agentuuri omanik kui ka tegevjuhina selle eesotsas pikalt seisnud. Kuidas on mõjutanud pesamuna sünd firma toimimist?

Reklaamiagentuur Ecwador töötab täiel võimsusel edasi, kuid, mis seal salata, pisikese kõrvalt ei jää paratamatult ettevõtte jaoks igapäevaselt enam aega. Lausa uskumatu on see, et veel raseduse ajal arvasin, et naasen igapäevajuhtimisse esimesel võimalusel tagasi. Kui oled aga oma pisikese kätte saanud, pole midagi tähtsamat kui temaga koosoldud aeg.

Mis on tööelus muutunud? Kas oled olnud ka sunnitud teisi senisest rohkem usaldama või püüad vastavalt võimalusele tähtsamate otsuste juures viibida?

Kõige suurem muutus on see, et täna määrab minu päevaplaani pisipoeg, mitte mina. Agentuuri igapävastest tegemistest olen täiesti eemal ning täna juhib Ecwadori pikaajalise projektijuhi kogemusega Mairi Talving. On paratamatu, et oled sunnitud inimesi rohkem usaldama. Tunduvalt kergem on usaldada neid, kes on usalduse välja teeninud ehk kel on olemas vajalikud oskused, kogemused ja teadmised.

Tähtsamate otsuste juures soovin endiselt ise kohal olla. Reklaamiagentuuri töö omapära on see, et kas sa oled «sees» või «väljas», seal ei ole võimalik, et täna tulen ja teen natuke.

Kuidas on erinenud emaks saamine paarkümmend aastat tagasi ja nüüd? Mida oled enda jaoks uut avastanud?

Ilmselt kõige suurem muutus on finantsiline muutus ning see, kuidas kogu ühiskond noortesse emadesse suhtub. Peame olema väga õnnelikud, et Eesti naistel on vanemahüvitise toel võimalik nii pikalt kodus olla.

Kakskümmend aastat tagasi tähendas lapse saamine finantsiliselt tõeliselt suurt väljakutset ning enamus naisi olid sunnitud lapse kõrvalt mingit tööd tegema. Kui praegu räägitakse, et uus töölepingu seadus ei soosi väikeste lastega naisi, siis kakskümmend aastat tagasi ei olnud küll karmi seadust, kuid kõigile oli arusaadav, et kui teed oma tööd hästi, pole ka probleeme.

Kakskümmend aastat tagasi ei oleks mind ilmselt kolmekuuse imikuga restorani lastud, kuid täna pole see mingi probleem. Samuti ei ole probleem lapsega kodust välja minna, olemas on ema-lapse ruumid ja käruga kitsamates ruumides liigeldes ei vaata sind keegi kurja pilguga.

Sageli on tõdenud emad, kelle perre on see õnnelik pesamuna saabunud, et nad oskavad lapsele varasemast rohkem tähelepanu pöörata ja kõrgemalt hinnata koosolemise hetki. Kuidas on Sinuga?

Täna ma tean, et lapsed kasvavad liiga ruttu suureks ning seda koosolemise aega, mil saad teda oma sülle võtta ja nunnutada, on lihtsalt nii vähe. Seetõttu naudin iga temaga koosveedetud sekundit.

Kuidas leiad tasakaalu emaks olemise ja firma juhtimise vahel?

Aastate jooksul on tekkinud üksjagu elukogemust tasakaalu hoidmise osas. Kui vaja, olen ühel hetkel kainelt kalkuleeriv firmajuht, kes vajadusel peab suutma vallandada töötaja, samas tund hiljem laulan mudilaste muusikakoolis oma pesamunale titahäälega.

Kui kaua plaanid lapsele pühenduda? Millal võiksid aktiivselt uuesti firmaellu tagasi pöörduda?

Lastele olen pühendunud kogu oma elu, kuid millal ma aktiivselt ärisse tagasi sukeldun, ei oska hetkel öelda. Eks see sõltub paljuski sellest, kuivõrd mind tagasi vaja on.

Vahest võiksid ühel hetkel olla lihtsalt mugavas omanikurollis, kes lihtsalt hästi ära elab. On see üldse tänast majanduslikku olukorda ja Eesti mõõtmeid arvestades mõeldav?

Eestis reklaamiäri ei ole tõesti nii tulutoov, et see võimaldaks mugavat rantjee elu. Kuid see ei tulene mitte ainult meie väiksusest, vaid ka sellest, et napib inimesi, kes väikeettevõtet pikaajaliselt usaldusväärselt ja kasumlikult juhiks.

Kui Sa ei peaks üldse rahanumbritele ja äritegevusele mõtlema, siis mis oleks see valdkond või tegevus, mida tahaksid teha?

Teeksin ilmselt sedasama, mida teen praegu. Ettevõtte omaniku roll pakub palju erinevaid võimalusi: oma vabal valikul saad olla personalijuht, raamatupidaja, jurist, IT-spetsialist ning kas või koristaja.

Kui Sul oleks ettevõtte juhina võimalik valida 20-aastase noore või küpsemas eas naisterahva vahel, siis milline oleks eelistus?

See sõltub paljuski sellest millisele ametikohale ja milliste oskuste ja kogemustega inimest vaja on. Elu on näidanud, et õigete isikuomaduste puhul ei ole oskuste vähesus probleem. Tänane arengutempo on nii kiire, et töötajatel tuleb end täiendada terve elu. Inimesel, kellel puudub vastav isikuomadus, et sellest aru saada, ei ole kaua konkurentsivõimeline.

Paar neljakümnendates aastates naisterahvast on mulle avaldanud, et järgmise sammuna võiksid nad kas või firmat juhtida või vähemalt mõnd suuremat sorti tooteharu. Mida soovitaksid neile?

Kui nad on valmis võtma vastustust ning oma stabiilset elu ebastaabilse vastu välja vahetama, siis pole neil karta midagi.

Aga mida soovitaksid noortele töölepürgijatele, kel kogemust veel napib?

Soovitan neil valida töö, mis neile meeldib, ja teha seda kirega, seades esimesele kohale mitte sissetuleku, vaid enda arengu. Aja jooksul tuleks ennast järjekindlalt täiendada, omandada kogemusi ja lihvida oma oskused ühel kindlal alal suurepäraseks.