Peret plaaniv õpetaja peab kauem leppima madalama palgaga

Foto: SCANPIX

Õpetajate palgast rääkides on üks tähelepanu vääriv koht atesteerimissüsteem. Õpetaja sissetulek sõltub tema tasemest, ent iga aste nõuab vastavat staaži ja teatud hulga nõuete täitmist. Kui noor pedagoog on alles oma õpetajatee alguses ja soovib vahepeal pere luua, siis võib kõrgemate tasemete saavutamine veelgi edasi nihkuda.

Kui noorempedagoogist pedagoogiks liikumine võib sujuvamalt minna, võttes pideva õpetajatöö korral aega ühe aasta, siis pedagoogist vanempedagoogiks saamine nõuab vähemalt kolme aastat tulemuslikult õpetajana töötamist ning viimase viie aasta jooksul ka mitmete erinevate nõuete täitmist.

Eestis on suurem osa õpetajaist naisterahvad ja seega mõjutab noore ja alustava õpetaja sissetulekut seegi, kui ta otsustab pedagoogikarjääri algusaastatel pere luua.

Kui õpetaja jääb lapseootus- ja hoolduspuhkusele, siis tema pedagoogistaaž katkeb. Seejuures tuleb teada sedagi, et kui pedagoogi ametijärk antakse tähtajatult, siis vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku järk viieks aastaks. Seejärel tuleb vastavalt nõuetele ametijärku taas uuendada, tõestamaks oma kompetentsi.

Marika (nimi muudetud) oli lapseootele jäädes töötanud pedagoogina üle nelja aasta ja enamik nõuetestki oli selleks ajaks täidetud. Kui ta aga lapse poolteiseaastaseks saades alguses osalise koormusega tööle naasis, siis selgus, et vanempedagoogi tasemega peab ta veel ootama, kuni on vähemalt aasta jagu jooksvat staaži.

Tema suurimaks hirmuks oli, et ehk võib mõni varasemalt saadud ainepunkt või hästi täidetud nõue plaanitavaks atesteerimise ajaks aeguda. Atesteerimine ei toimu ju ka mitte siis, kui õpetaja selleks valmis saab, vaid kord-paar aastas vastavalt kooli vajadustele ja õpetajate arvule.

Loo avaldamise hetkeks oli Marika värskelt siiski uuele tasemele jõudnud ja kuna ta viibis vaid minimaalse aja kodus ning oli ka muidu aktiivne, siis ühtki vajalikest nõuetest polnud vaja hakata uuesti täitma.

Pedagoogi staaži arvestamine jätkub emaks saanud õpetaja tööle naasmisel, isegi kui ta alustab osalise koormusega, ent kui ta peaks pikemalt kodus viibima - paar-kolm aastat, nagu seadus töökohta säilitades lubab -, siis võivad mõned ainepunktid ja vajalikud tegevused uut taset taotledes aegunuks osutuda.

Pere kulutused suurenevad, kuid palgaga peab tubli õpetaja niisiis ootama. Ehkki Eestis on soovitatav mitu last korraga plaani võtta, sest siis arvestatakse vanemahüvitist juba väljateenitud palga põhjal, siis uut palgataset ootav õpetaja peaks siinkohal põhjalikult järele mõtlema, kuidas temal mõistlikum oleks.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi  Greete Kempeli sõnul on selge, et õpetaja ei suuda lapsehoolduspuhkusel viibides (võib-olla ka järjest kahe või enama lapsega) täita vajalikke nõudeid.

Vastavalt atesteerimiskorrale (02.10.2002 vastu võetud määrus «Pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord») on vaja viimase viie aasta jooksul täita esitatud nõuetest vähemalt kuus. Sinna alla kuulub näiteks 160 ainetundi, õppeasutuse arendustegevuses osalemine, pedagoogiliste uurimistööde koostamine või retsenseerimine, õpilaste juhendamine võistlustel või näitustel, esinemine haridusüritustel ja lektoriks olemine.

Samuti ei saa rääkida viimase kolme aasta jooksul tulemuslikust töötamisest olukorras, kus õpetaja on enamuse või kogu selle perioodi viibinud lapsehoolduspuhkusel, selgitas Greete Kempel.

Atesteerimisel arvestatakse tema sõnul viimast kolme reaalselt töötatud aastat, lapsehoolduspuhkuse ajaks staaž lihtsalt peatub, küll aga ei saa eeldada lapsega kodus olnud õpetajalt määruses sätestatud nõuetest vähemalt kuue täitmist. «Lapsehoolduspuhkus on inimesele ette nähtud üldjuhul kindlaks otstarbeks,» märkis ta.

«Seetõttu on haridus- ja teadusministeerium pigem seisukohal, et kui vastava staaži peatumist ei toimuks, paneksime lapsehoolduspuhkusel viibivad õpetajad väga keerulisse olukorda. Neil jääks teiste töötajatega võrreldes väga lühike periood (kui üldse jääb) määruses sätestatud nõuete täitmiseks.»

Marika leiab, et kõik sõltub inimesest. Mõni ema pühendub ehk tõesti ainult kodule ja lapsele ning soovibki maksimaalse aja kodus veeta, ent kes oli enne õpetajana aktiivne, on seda tema hinnangul ka pärast.

«Lapse vanemaks saades on võimalik osa võtta erinevatest projektidest ja teenida seaduses ette nähtud ulatuses vanemahüvitisele lisatasugi ning nii ka ennast asjadega kursis hoida,» leiab ta.

Lisaks on lapsesaamine tema arvates mõnes mõttes ka eelis - lõpuks ometi on kodus kõige vajalikum «õppematerjal» olemas. Lapsevanemast õpetajal tekib tema meelest terviklikum pilt lapse arengust ja õpetamisest.

«See vaimsus ei kao kuhugi,» on ta veendunud. «Võib-olla mõni õpetaja leiab lapsega koju jäädes tõesti, et see töö pole tema jaoks, kuid nii võib igas valdkonnas juhtuda. Kui on kutsumus õpetaja olla, siis ega need teadmised kuhugi haihtu.»

Haridus- ja teadusministeeriumi juristi Indrek Kilgi sõnul lähtutakse atesteerimisel ka mõistlikkuse printsiibist ja vaadatakse eraldi iga üksikjuhtumit. Tema hinnangul tekib vaevalt sellest suuremat probleemi, kui õpetaja pole mitte viimase viie pidevalt töötatud aasta, vaid viimase viie reaalselt töötatud aasta jooksul nõuded täitnud.

«Näiteks kui õpetaja töötas mõned aastad koolis ja läks siis lapsehoolduspuhkusele ja oli seal kahe või kolme lapsega järjest ning tuleb siis tagasi tööle umbes 5-7 aastat hiljem, siis võime öelda, et atesteerimiskomisjon peaks lugema koolitamise nõude täidetuks, kui inimene on viimase viie töötatud aasta jooksul nõuded täitnud,» selgitas ta.

«Samas on selge, et inimene on niivõrd pikka aega olnud vahetust tööprotsessist eemal ja ühes sellega on tema koolitusvajadus ilmselt oluliselt suurem kui viimased aastad aktiivselt töötanud inimesel. Meie hinnangul võiks inimene siiski koolitamise nõuded võimalusel täita uuesti,» ütles ta, lisades, et ka töölepinguseadus kohustab töötajat osalema aktiivselt koolitustel.