Juuste pesemisel tuleks juuksed hästi märjaks teha ja šampooni enne juustele kandmist lahjendada veega. Kui pesta hoolikalt peanahka ja seda masseerida, saavad ka juuksed puhtaks. Pesta tuleks pigem väiksema šampoonikogusega.
Teada-tuntud tõde on seegi, et loputada tuleks juukseid jahedama veega, sest see aitab sulgeda juustesoomuseid ning nii muutuvad juuksed kenasti läikivaks. Viimases loputusvees on soovitatav kasutada ka ürditõmmiseid ja teisi aineid, mis aitavad juuste ja peanaha pH muuta taas normaalseks (juuste loomulik pH on 4,5-5,5).
Juuksemaskid ja puhas vesi
Korra nädalas võiks teha ravimtaime- või kreemi-juuksehooldusmaski, et elustada peanahka ja tervendada juukseid. Kui aga juuksed on kahjustatud, tuleks kasutada tõhusamat ravi. Mesi võib ravida peanahka ja ka turbamask mõjub hästi.
Juukseid tuleks harjata naturaalse harjaga iga päev, kuid mitte kunagi niiskena, et neid mitte kahjustada. Juukseid harjates on vereringe ja peanaha seisukohast neid parim harjata pea allapoole kaldu, sest nii saab anda juustele ka õhku. Selline harjamisviis vähendab ka elektrit juustes.
Naha ja ka juuksenaha seisukorrast lähtuvalt on oluline, et organism saaks ka piisavalt vett. Samas ei tohi veega liialdada ja jooke ei tohiks juua külmana. Vesi peaks olema kõrge kvaliteediga.
Kaunite juuste aluseks on kindlasti ka tervislikud eluviisid: mitmekesine toitumine, korralik puhkus, värskes õhus viibimine ja mõõdukas sport. Kui kehatemperatuur ja vereringe on korras, jalad ja alaselg soojas, siis on ka peanaha vereringe hea.
Jooga- ja võimlemisharjutused elustavad pea, turja ja õlavöö vereringet ning alaselg muutub nõtkeks. Neerude töö elavdamiseks saab teha alaseljamähiseid ning sooje jalavanne nõgese- ja rosmariinitõmmisega või rosmariini eeterliku õliga.
Toitu valides võiks vältida lisa- ja värvainetega toiduaineid, samuti liigset soola, sest need ained panevad neerudele liialt suure koormuse. Külmale toidule tuleks eelistada sooja, umbes kehatemperatuuril toitu. Oma mõju juuste tervisele on ka stressil, mida tuleks püüda vältida.
Artikli kirjutamisel on kasutatud Virpi Raipala-Cormieri raamatut «Loomulikult ilus. Tee ilu ja tervise juurde» (Lilleoru Keskus, 2011, 320 lk).