Juuste tervist võivad mõjutada mitmed tegurid, alates keskkonnast ja kasutatavatest toodetest kuni tegelikult tervisliku seisukorrani. Hiina meditsiini järgi peegeldub neerude korrasolek juustes ning kui juuksed ei ole terved, saab neid mõjutada kaudselt, nii sisemiselt kui välispidiselt neerusid ravides.
Haigused, ravimite võtmine, halb enesetunne, sünnitusjärgne aeg ja klimateerium võivad põhjustada juuste väljalangemise, kiilaspäisuse või juuste hapraks muutumise, kirjutab Virpi Raipala-Cormier raamatus «Loomulikult ilus. Tee ilu ja tervise juurde.»
Ühelt poolt võib juuste juurtele määrida mitmesuguseid ravimtaimedest tehtud tõmmiseid, et juuksejuurte kaudu mõjutada juuste tervist, teisalt saab elavdada juuksejuurte vereringet, et veri suudaks kanda toitained karvafolliikulini.
Nõges kui parim ravi
Näiteks nõges ja põldosi korrastavad pulbrina seespidiselt tarbides juukseid sellepärast, et sisaldavad organismis hästi imenduvat räni ja on ka neere ravivate omadustega. Välispidiselt aitab hapraid ja jõuetuid juukseid nõgesest valmistatud kompress või puder.
Nõges tasakaalustab higieritust, elustab juuksejuurte vereringet, aitab toitaineid viia peanahka ja juuksejuurteni, nii et juuste tervis paraneb ja need hakkavad läikima. Nõges sobib nii tumedate kui heledate juuste puhul, kuid arvestada tuleb sellega, et viib värvitud juustelt väri maha kiiremini.
Blondidele juustele sobib hästi teekummel, andes kirkust ja läiget. Lisaks võib juukseid loputada veel näiteks saialillest tehtud tõmmisega. Peanahka võib määrida-masseerida ka oliivi-, jojoobi-, mandli- või seesamiõliga, milles on enne leotatud kas nõgest, sibularattaid või küüslauguküüsi. Viimaste puhul tuleb siiski arvestada ebameeldivat lõhna.
Pesta tuleks pigem harvem
Juukseid tuleks hooldada sama hellalt kui näonahka ja kasutada võimalikult palju looduslikke vahendeid. Piisab kui juukseid pesta kõige rohkem kolm korda nädalas ja neidki pesukordi võiks vähendada, sest liigne juuste pesemine on kahjulik ja aktiveerib juuste rasvaseks muutumise.
Juuste pesemisel tuleks juuksed hästi märjaks teha ja šampooni enne juustele kandmist lahjendada veega. Kui pesta hoolikalt peanahka ja seda masseerida, saavad ka juuksed puhtaks. Pesta tuleks pigem väiksema šampoonikogusega.
Teada-tuntud tõde on seegi, et loputada tuleks juukseid jahedama veega, sest see aitab sulgeda juustesoomuseid ning nii muutuvad juuksed kenasti läikivaks. Viimases loputusvees on soovitatav kasutada ka ürditõmmiseid ja teisi aineid, mis aitavad juuste ja peanaha pH muuta taas normaalseks (juuste loomulik pH on 4,5-5,5).
Juuksemaskid ja puhas vesi
Korra nädalas võiks teha ravimtaime- või kreemi-juuksehooldusmaski, et elustada peanahka ja tervendada juukseid. Kui aga juuksed on kahjustatud, tuleks kasutada tõhusamat ravi. Mesi võib ravida peanahka ja ka turbamask mõjub hästi.
Juukseid tuleks harjata naturaalse harjaga iga päev, kuid mitte kunagi niiskena, et neid mitte kahjustada. Juukseid harjates on vereringe ja peanaha seisukohast neid parim harjata pea allapoole kaldu, sest nii saab anda juustele ka õhku. Selline harjamisviis vähendab ka elektrit juustes.
Naha ja ka juuksenaha seisukorrast lähtuvalt on oluline, et organism saaks ka piisavalt vett. Samas ei tohi veega liialdada ja jooke ei tohiks juua külmana. Vesi peaks olema kõrge kvaliteediga.
Tervislikud eluviisid
Kaunite juuste aluseks on kindlasti ka tervislikud eluviisid: mitmekesine toitumine, korralik puhkus, värskes õhus viibimine ja mõõdukas sport. Kui kehatemperatuur ja vereringe on korras, jalad ja alaselg soojas, siis on ka peanaha vereringe hea.
Jooga- ja võimlemisharjutused elustavad pea, turja ja õlavöö vereringet ning alaselg muutub nõtkeks. Neerude töö elavdamiseks saab teha alaseljamähiseid ning sooje jalavanne nõgese- ja rosmariinitõmmisega või rosmariini eeterliku õliga.
Toitu valides võiks vältida lisa- ja värvainetega toiduaineid, samuti liigset soola, sest need ained panevad neerudele liialt suure koormuse. Külmale toidule tuleks eelistada sooja, umbes kehatemperatuuril toitu. Oma mõju juuste tervisele on ka stressil, mida tuleks püüda vältida.
Artikli kirjutamisel on kasutatud Virpi Raipala-Cormieri raamatut «Loomulikult ilus. Tee ilu ja tervise juurde» (Lilleoru Keskus, 2011, 320 lk).