Marianne Mikko: kohustuslik isapuhkus mõjuks hästi

Marianne Mikko Foto: SCANPIX

Riigikogu kiitis täna heaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud otsuse, mis kohustab valitsust välja töötama tegevuskava suure soolise palgalõhe vähendamiseks. Kuid mida peaks lõhe vähendamiseks tegema Marianne Mikko hinnangul?

Alustada võiks tema sõnul avaliku sektori palkade avalikustamisest sellisel kombel, et avalik poleks mitte ainult põhipalk, vaid ka kõik muud palga komponendid, nagu mobiiltelefoni kompensatsioon, auto eraldamine jms.

Palgaandmed avalikuks

Samuti võiks suurendada töötajate teadlikkust keskmisest töötasust erinevatel ametikohtadel. Organisatsioonisisese palgainfo parema avalikustamise võimalusteks on Mikko sõnul töölepingutes palgainfo konfidentsiaalsusklauslite muutmine ebaseaduslikuks või siis teisisõnu tööandjate kohustamine oma palgaandmeid avalikustama.

Üheks oluliseks sammuks võiks naise hinnangul olla ka see, et töökaitseinspektsioon saaks õiguse kontrollida palku. «Sest hetkeseisuga on soolise võrdõiguslikkuse voliniku käed väga lühikesed. Ta saab esitada tööandjale järelepärimise, kuidas palgaga on, aga ta saab võtta selle ainult teadmiseks - tal pole õigust sellega edasi minna,» selgitas ta.

Palju kasu oleks Mikko sõnul ka kollektiivlepingutest - nii ei pea töötaja seisma oma palga eest üksinda, vaid seda tehakse üheskoos. «Loomulikult me julgustame kollektiivlepingute laiendamist võimalikult paljudele elualadele ja n-ö kõrgemale ja kaugemale, sest see annab inimesele palju suurema vabaduse. Nii ei pea sellel delikaatsel teemal nagu küsimus palgatõusust lähenema tööandjale, kes on alati tugevamal positsioonil,» märkis ta.

Isapuhkus kohustuslikuks

Mikko sõnul on hea, et meestele on juba antud vanemapalga näol võimalus lastega koju jääda, kuid veelgi parem oleks variant, kus osa vanemapuhkusest oleks isale lausa kohustuslik. Näiteks et esimese kolmandiku ehk esimesed kuus kuud veedab lapsega kodus ema, järgmised kuus kuud isa ja kolmanda osa puhul valib perekond ise, kuidas seda teha.

«See mõjub igal juhul väga toonusttõstvalt pereelule, kui naised saavad aru, et kõik, mis on seotud pereeluga, ei ole ainult nende õlgadel,» selgitas Mikko, lisades, et Eesti paistab silma selle poolest, et lõviosa pereelust ehk tasustamata tööst on just naise õlgadel.

«See tähendab seda, et naisel on topeltsurve - Eestis me oleme ka tööhõive poolest üle Euroopa Liidu keskmise ehk meie naised töötavad rohkem kui keskeltläbi Euroopa naine,» tõdes ta. «Ja siis pole ju midagi imestada, et naised võivad vahel ringi käia väsinud ja mornide nägudega.»