/nginx/o/2011/03/02/529257t1h380e.jpg)
Riigikogu liikme Marianne Mikko sõnul on olukord, kus Eesti naised on meestelt märksa kõrgemalt haritud, kuid teenivad seejuures keskmiselt 30 protsendi võrra vähem, tõeliselt küüniline.
Marianne Mikko: Eesti naiste harituse juures on meie palgalõhe tõeliselt küüniline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvestades, et lõviosa ülikooli lõpetajatest moodustavad Eestis naised ja 13. septembri The Economisti järgi on Eesti naised hariduse poolest maailmas tipus, tundub tööturu olukorda vaadates meie haridussüsteem Mikko hinnangul väärtusetu.
«On vapustav tõik, et kõrgem haridustase ei taga meie riigis tõusu karjääriredelil,» nentis ta tänasel riigikogu istungil.
Postimees.ee’le teemat kommenteerides nõustus Mikko, et välistatud pole olukord, kus vähem haritud meesjuht ei anna kõrgema haridusega naisele võimalust karjääriredelil tõusta, kuna tunnetab ohtlikku konkurentsi. Kuid majanduse arengu suhtes tervikuna on see väga lühinägelik käitumine.
Ka riigikogus ütles Mikko, et majanduse elavdamiseks peab Euroopa paremini ära kasutama poole elanikkonna ehk naiste potentsiaali.
Palgalõhe loob täiendavaid ebavõrdsusi
Eurostati järgi on Eestis Euroopa Liidu kõige suurem palgalõhe. Ning kui võtta aluseks kõikide Eesti meeste keskmise ja kõikide naiste keskmise palga vahe, siis piltlikult öeldes saab Eesti naine oma möödunud aasta palga Mikko sõnul kätte mitte 31. detsembril, nagu Eesti mees, vaid aprilli keskpaigas. Euroopa naise jaoks on võrdse palga päev 5. märtsil ehk 40 päeva varem.
Et töötasu on enamiku inimeste jaoks peamine ja ainuke sissetuleku allikas, on palgaerinevusel Mikko sõnul selge mõju naiste toimetulekule ning majanduslikule iseseisvusele võrreldes meestega.
«Väiksem töötasu mõjutab lisaks igapäevasele sissetulekule kaudselt ka sotsiaaltoetuste, kindlustusmaksete, pensionite ja muu taolise suurust. Samuti mõjutab see naiste ja meeste ligipääsu ressurssidele, näiteks laenuvõimalusi ettevõtte käimalükkamiseks.»
Stereotüüpne mõtlemine
Mikko tõi riigikogus peetud kõnes välja, et lisaks naiste ja meeste koondumisele erinevatele tegevus- ja ametialadele, naiste pikkadele lapsehoolduspuhkustele ning koduste kohustuste ebavõrdsele jagunemisele mõjutab soolist palgalõhet ka sooline stereotüüpne mõtlemine ühiskonnas.
Seda aitab Mikko sõnul vähendada haridussüsteemi muutumine sootundlikumaks, kuna noorte arengust suurem osa möödub ikkagi koolis ning õpetajate mõju nende hoiakute ja eelistuste kujundamisele on suur.
Samuti tasub tema sõnul mõelda sellele, millise mulje jätab lastele kas või õpikutes illustratsioonidel kujutatu. «Kas on ikka nii, et emal on põll ees, ta on köögis, ja isal on prillid ees, ta on televiisori ees, ajaleht või raamat ees? Need on visuaalsed mõjutusvahendid, mille puhul tasahilju lastel kujuneb arusaam, kes mida teeb.»
Ka on Mikko sõnul väga kahetsusväärne, kui lasteaedades näiteks lasteaiaõpetajad juhivad tüdrukuid mängima ainult nukkudega ja poistel on ainult autod.