Seksijärgne põieärritus ei tähenda alati põletikku

Foto: SCANPIX

Paljudele naistele on tuttav kirgliku seksi järel tekkiv pakitsus põies, mis häirib tugevalt nii igapäeva- kui ka suguelu. Kuid kas alati on tegemist põiepõletikuga, aitas selgitada naistearst Kai Haldre.

Haldre sõnul on seksimise järgselt tekkiv põieärritus suhteliselt sagedane nähtus. Inglise keeles on selle kohta isegi vastav termin – honeymoon cystitis ehk mesinädalate põiepõletik.

«Eeskätt on tegemist kusiti mehaanilise ärritusega ja vähemalt kolmandikul juhtudest ei esine tõelist põletikku – see tähendab, et ei leita haigust tekitavaid baktereid kuseteedes. Sellisel juhul valuliku ja sagedase urineerimise vaevused kaovad iseenesest ööpäeva kuni kahe jooksul. See seisund ei vaja ravi antibiootikumidega,» selgitas tohter.

Samas märkis Haldre, et naistel, kellel on kalduvus korduvateks põiepõletikeks, võib pikaaegne seksuaaltegevus vallandada ka tõelise põiepõletiku. «Kõige sagedamini tekitavad põiepõletikku soolestikust pärinevad bakterid, näiteks Escherichia coli. Arvatakse, et pikaaegse seksimise ajal võib põide sattuda tavalisest enam baktereid.»

Soodustavaks teguriks on Haldre sõnul seejuures vähene tupe märgumine seksuaaltegevuse alguses ja ajal ning madal naissuguhormooni östrogeeni tase. «Östrogeeni vähene mõju viib tupe limaskesta õhenemisele, vähesele venivusele ja kuivusele,» ütles arst, lisades, et selline seisund on näiteks rinnaga imetamise ajal, kui menstruatsioon puudub; samuti pärast menopausi.

Vahel võib seksijärgne põiepõletik tekkida ka seetõttu, et naisel on juba eelnevalt olemas ilma sümptomiteta bakteruuria – bakterid uriinis, mis pole veel haigestumist esile kutsunud. «Sel juhul võib seksuaaltegevus saada vallandavaks teguriks. Tõelise põiepõletiku korral võib uriin olla hägusa väljanägemisega ja spetsiifilise lehaga,» märkis Haldre.

Äge põiepõletik võib levida neerudesse

Naistearsti sõnul pole ühtegi universaalset, kõigile naistele sobivat lahendust põiepõletiku ennetamiseks ja raviks kahjuks olemas. «Kui on kindlalt teada, et põis kipub sageli haigeks jääma, siis võib endale koju antibiootikumi varuda ja varakult, esimeste sümptomite esinemisel seda kasutada. Sel juhul piisab väga lühiaegsest ravist.»

Kui juba enne seksi on hirm saabuda võiva põieprobleemi ees, võib Haldre sõnul antibiootikumi ka enne vahekorda sisse võtta.

Kui põletik juba kimbutab, piisab arsti sõnul vahel ka äraootavast taktikast ja rohkest vedeliku tarbimisest. Kuid kui põiepõletik paari ööpäeva jooksul ei taandu, võib alustada antibiootikumide tarvitamist.

Kui on aru saada, et põiehädad ravile ei allu, tuleb Haldre sõnul alati teha uriinianalüüs ja -külv. Äge põiepõletik võib tema sõnul levida kõrgemale kuseteedesse ja neerudesse, põhjustades valusid kõhus ja seljas. Nii võib tekkida neeruvaagnapõletik, millega kaasneb ka kõrge palavik. Kuid kui põiepõletiku raviks hakatakse võtma õigeid antibiootikume, ravivad need ka neeruvaagnapõletikku.

Ärritus suguhaigusest

Vahel harva võivad Haldre sõnul põieärritust põhjustada ka seksuaalsel teel levivad nakkused, nagu klamüdioos, gonorröa, trihhomonoos, millele põiepõletiku raviks kasutatavad antibiootikumid ei avalda mingit mõju.

Samuti võib tegemist olla nn. interstitsiaalse tsüstiidiga, mille puhul kaebused sarnanevad põiepõletikuga, aga uriin on alati steriilne ja bakteritest põhjustatud põletik puudub. Seda diagnoosi aitab püstitada uroloog.

Interstitsiaalset tsüstiiti ehk kroonilist mittebakteriaalset põiepõletikku esineb Haldre sõnul väga harva ja seda on väga raske, pea võimatu ravida. Peamiselt saab abi valuvaigistitest.

«Mõnel inimesel tõesti pärast seksimist põis alati valutab ja ka mingitel muudel aegadel. Kui siis midagi muud ei leita, siis uroloogid püstitavad sellise diagnoosi - see on kroonilise valusündroomi taoline haigus, mille puhul ei saagi aru, kus see valu on genereeritud,» selgitas arst.