Juba täna õhtul kell 21.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suure saali laval oma loomingut tutvustav moekunstnik Britt Samoson rääkis tänases «Terevisioonis», kuidas ta jõudis omanäoliste paberist kleitide juurde.
Britt Samoson jõudis oma kontseptsioonini paberist helbeid lõigates
15. september 2011, 18:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Britt rääkis, et kui ta 2006. aastal kunstiakadeemia lõpetas, siis tundus talle vajalik leida oma käekiri - nii hakkas ta teadlikult otsima seda erilist mõtet, millega edasi tegelda.
«Käisin Jaapanis, tegin eneseotsinguid ja leidsin, et lihtsad ideed on sageli keerulised, keerulised ideed sageli hästi lihtsad ja nende omavaheline kooslus ongi kõige ilusam,» meenutas ta.
Siis hakkas ta hästi palju paberit lõikama. «Lõikasin helbekesi ja siis tulingi selle idee peale, et tasapinnalisele materjalile sisselõikeid tehes ja seda ruumiliseks tõstes saavutab nii palju vorme,» tutvustas Britt oma kollektsiooni sünni tagamaid.
«Siis oli vaja leida mingisugune süsteem, kuidas seda edasi arendada. Esimesel aastal oli ring, järgmisel aastal kolmnurk, kolmandal aastal juba keerulisemad vormid, sel aastal juba ruut. Nii ma hakkasingi neid kleite tegema,» jätkas ta.
Kõige põnevam oli Britti jaoks mitte lihtsalt vormide leidmine, vaid nende vormide liikumapanek. «Kui need vormid liiguvad niimoodi, et inimesed samal ajal vaatavad - näiteks et laval inimesed panevad selga ja lapikust tekib kolmemõõtmeline vorm - see liikumine oli minu jaoks kõige põnevam,» kirjeldas ta.
Küsimusele, kas ta on mõelnud oma kollektsioone tehes ka sellele, et need kleidid võiksid mingil kujul lõpuks kaubaks minna, vastas Britt, et seda teadis ta kohe, et esimese kollektsiooniga ei saa ta päris reaalseks minna.
«Esimesed kaks kollektsiooni olid täiesti teadlikult ebapraktilised, mittekantavad, avangard,» tõdes ta. «Aga viimased kaks kollektsiooni on võrdlemisi mõistlikud.»
Britt selgitas, et tema jaoks oli oluline leida oma kontseptsioon - edasi on aga võimalik minna selle kontseptsiooni detaile kasutades ka kantavamate riiete suunas. Ka täna õhtul esitletava seas on tema sõnul juba täiesti kantavaid esemeid.
Küsimusele, kas Eesti moekunstikud tahavad Eestis tööd teha, vastas Britt, et tema tahab. «Mina näiteks tahangi olla just siin, kus mul on kõik käe-jala juures ja kui ma plaaningi kunagi paugutama minna võõrastele lahinguväljadele, siis ma tahan, et mul oleks laskemoona võtta,» paotas ta veidi oma tulevikuplaanide ust.
***
Britt Samoson tutvustab Facebookis oma loomingut järgmiselt:
Nüüdseks neljast osast koosnev uurimuslik kollektsioonide kogum («Flat Cut» (2008), «Papercut» (2009), «Skeleton Cut» (2010) ja «Square Cut» (2011)) on jõudnud oma neljandasse (ja viimasesse) faasi ning 15. septembril jõuab vaatajateni kulmineeruv lõppmäng, mis ühendab endas moekunsti, pisut mustkunsti ning arhitektuuri.
Selle mitmeosalise projekti kollektsioonidesse kuuluvad rõivad on alati olnud kas detailidena või terves mahus n-ö «liikuvad», muutudes figuurile asetades esialgsest kompaktsest 2-dimensioonilisest tasapinnalisest olekust ruumiliseks.
2009. aasta kollektsioonis «Papercut» sai seda transformatsiooni näha ka otse laval Supernoova moekonkursi raames esitletaval show’l «horisontaalse raamkleidi» näol. Ka sel aastal on plaan pakkuda kollektsiooni ühe osana vaatajatele samal ideel põhinevat spektaaklit.
Seekordse kollektsiooni märksõnadeks on ruut, art deco, bondage, värviklotsid ning värav suunaga «teisele poole».