Ma pole oma olemuselt kunagi eriline sõbrannataja tüüp olnud. Šopata, kohvikutes istuda ja mehi kiruda? Mõnikord ju võib, kuid minu hobid ja huvid kuuluvad pigem maskuliinsemasse maailma. Pealegi olen suure osa oma tööelust militaarses meeste seltskonnas veetnud ja nende suhtlusstiiliga kohanenud.
Sõbrad ei sõltu riigist ja rahvusest
Lähisõbrad tekivad ikka ühiste huvide, maailmavaate ja huumori põhjal, sugu, rahvus ja vanus ei mängi siin rolli. Kui inimesega on huvitav rääkida, suhtlemine arendab mõlemat poolt ja maailma asjade üle saab koos naerda, siis on sõpruse tekkeks toetav pinnas loodud.
Uude kohta elama asudes oskab mu väljatreenitud kuues meel samal lainel olevad isikud teiste seast kiiresti välja selekteerida. Mul pole raske võõras riigis suhtlusvõrgustikku luua ja seeläbi uut elukohta kodusemaks ja igapäevaelu huvitavamaks muuta.
Kaks kuud tagasi Kesk-Hiina elama saabudes ei tundnud ma siin kedagi ning teadaolevalt siit tuhande kilomeetri raadiuses rohkem eestlasi ei pesitse. Eelmisel kuul tähistasin siinses «kodubaaris» oma sünnipäeva ja Eesti taasiseseisvumispäeva. Üritusele kogunes oma poolsada inimest, häid, pool- ja juhututtavaid.
Kogu ruum oli lilla-must-valgete lippudega ja loosungitega «Õnnelik riikliku päev» (ilmselt Google'i tõlke abil tehtud) kaunistatud, mängis eesti muusika ja peeti pidulikke kõnesid. Sünnipäevalaulu esitati seitsmes eri keeles. Asja organiseerimise taga seisid uued sõbrad-tuttavad, kellele olin vihjamisi Eesti riigi ja oma sünnipäeva ajalist kokkulangemist maininud. Tundsin end uues kodulinnas tõeliselt teretulnuna!