/nginx/o/2010/03/25/337593t1h227a.jpg)
Öökullid võivad küll hilise kellaajani ärkvel püsimist nautida, kuid värske uuring viitab, et magamaminekuga viivitamisega kaasneb suurem luupainajate oht.
Õudusunenäod vaevavad pigem «öökulle»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Notre Dame’i ülikooli une, stressi ja mälu labori juhataja Jessica Payne ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et tegemist on väga põneva sissejuhatava tööga ning seose kinnitamiseks on kindlasti vaja edasisi uuringuid selles vallas, vahendas livescience.com.
Varasemalt on välja selgitatud, et umbes 80 protsenti täiskasvanutest näeb vähemalt kord aastas õudusunenägu ja viit protsenti vaevavad luupainajad rohkem kui korra kuus. Värske uuring analüüsis 264 üliõpilase magamisharjumusi ja seda, kui sageli kogesid nad «hädaohu, ärevuse, hirmu või terroriga seotud rahutukstegevaid unenägusid».
Osalejatel paluti hinnata luupainajate esinemise sagedust skaalal nullist neljani, mis tähendasid vastavalt kas mitte kunagi või alati. End ööinimeseks pidavate vastajate keskmiseks kujunes 2,1, samas kui «lõokese» tüüpi isikute keskmine oli skaalal 1,23 – autorite sõnul näitavat see suurt erinevust.
Türgi uuring on järjeks 2010. aastal avaldatud suuremale online-uuringule ligi 4000 inimesega. Viimases avastati seos «öökulliks» olemise ja õudusunenägude vahel 20ndates naistel.
Selgusetu on aga põhjus, miks ööinimesed enda sõnul sagedamini luupainajaid näevad. Värske uuringu autorid osutavad varasematele töödele, mille kohaselt esineb «öökullidel» rohkem meeleoluhäireid ja nende elustiil kipub olema stressirohkem.
Swansea ülikooli unelabori juhataja Mark Blagrove märkis ära, et ühe uuringu järgi mäletavad ööinimesed enda unenägusid lihtsalt pisut paremini ning see võiks nüüdset leidu osaliselt selgitada.