Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Hormoonid mõjutavad elukutsevalikut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Paljud elukutsed on tavapäraselt sooga seotud ning naissoost piloot või mees, kes mudilastega töötada tahab, paneb paljusid kulme kergitama. Värske uurimuse kohaselt võivad elukutsevalikut mõjutada inimese suguhormoonid.

Pennsylvania ülikooli psühholoogid Sheri Berenbaum ning Adriene Beltz analüüsisid, kuidas mõjutavad suguhormoonid inimeste suhtumist erinevatesse elukutsetesse, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Nad uurisid teismelisi ja noori täiskasvanuid, kellel esines pärilik haigus kongenitaalne adrenaalne hüperplaasia ning nende terveid õdesid-vendi.

Kongenitaalne adrenaalne hüperplaasia (KAH) on geneetiline neerupealiste talitlushäire, mille puhul hakkab keha tootma ülemäärast meessuguhormooni. Selle seisundi all kannatavad naised on geneetiliselt naised, kuid nende huvid kipuvad olema mehelikud.

Uurijad palusid katsealustel hinnata 64 elukutsest koosnevat nimekirja ning märkida, milliseid loetletud töödest nad sooviksid teha. Töökohad olid jaotatud kuude rühma –praktilised ehk realistlikud, uurimuslikud-intellektuaalsed, artistlikud, ettevõtlikud ja konventsionaalsed elukutsed. Sarnast kutsesuundumuse tüüpide jaotust kasutavad paljud karjäärinõustajad.

Praktilised ning intellektuaalsed töökohad olid asised ning nõudsid vähe suhtlemist– nagu talupidaja või teadlase töö. Sotsiaalsed ja artistlikud elukutsete esindajad, näiteks õpetajad või näitlejad töötasid inimestega. Ettevõtlikku ja konventsionaalsesse tüüpi kuulusid vahepealsed elukutsed – näiteks kinnisvaramaaklerid ja ärijuhid.

Teadlased tegid kindaks, et KAH all kannatavad naised on vähem huvitatud tööst inimestega. Mida kõrgem oli nende kehas meessuguhormooni tase, seda tugevamalt see suundumus väljendus.

Normaalse hormoonitasemega naised soovisid endale rohkem elukutset, mis oleks seotud suhtlemisega. Meeste puhul uurijad erinevusi ei leidnud.

«Tulemused toetavad oletust, et hormoonid võivad mõjutada huvisid ja seeläbi elukutsevalikut,» ütles Beltz.

Berenbaumi sõnul on võimalik, et naised ei vali meelsasti reaalteadustega seotud alasid, kuna nad lihtsalt ei huvitu sellistest elukutsetest. Naiste jaoks on kõige olulisem töös inimestega kokku puutuda.

Uurimus ilmus ajakirjas Hormones and Behavior.

Tagasi üles