Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Klatš ei ole nii kahjutu, kui võib tunduda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Heleriin Adelbert
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Mõni asi on sarnane igas töökohas, olenemata ettevõttest või töötajatest. Üks selline on kindlasti keelepeks. Teistest inimestest rääkimine aitab aega kiiremini mööda saata ning lisaks on psühholoogide sõnul klatši armastajatel suurem ja toetavam sotsiaalne võrgustik.

Veel on kindlaks tehtud, et tagarääkimine aitab välja selgitada, mis piirini on käitumine grupis aktsepteeritav ning nagu kõik teavad, on mahlaka kuulujutu jagamine hea viis kontakti loomiseks, kirjutas bnet.com.

Värske uuringu kohaselt aga on töö juures kuulujuttude levitamisel ka oma varjupool. Et välja selgitada, kuidas teised tagarääkijaid näevad, palusid uurijad 128 osalejal hinnata küsimustikus ühe kindla klatšihimulise isiku või tema vastandi erinevaid iseloomujooni.

Kuna sõnal «klatš» on mõne jaoks negatiivne tähendus, siis seda väljendit kunagi ei kasutatud. Selle asemel paluti vastajatel mõelda kellelegi, kes «veedab palju (või vähe) aega rääkides teistest inimestest, kui neid läheduses pole».

Tulemused näitasid, et inimestele võib küll tagarääkimisel kuuldud siseinfo meeldida, ent klatšijaid nad eriti ei austa. Lisaks sellele, et kuulujuttude levitajad osalejatele vähem meeldisid, omistati neile vähem autoriteetsust kui teistele, kes ei klatšinud.

Tegemist oli samas vaid väiksemahulise tööga ning autorid hoiatasid, et edasine uurimine võib näidata mõõdukat tagarääkimist kui sotsiaalsete sidemete tugevdajat, sealjuures klatšija mainet kahjustamata.

Tagasi üles