Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Taagepera: laste arvu tõstaks vabaabieludes jõlkumise lõpetamine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: SCANPIX

Politoloog ja poliitik emeriitprofessor Rein Taagepera ütles Vikerraadio saates «Uudis+» esinedes, et rahvaarvu vähenemise peatamiseks peab Eesti naistel tekkima kindlus, et mehed aitavad neil lapsed üles kasvatada ega lahku pere juurest.

Kuue aasta eest kirjutas Taagepera artiklis «Demograafiline vetsupott», et Eesti rahva püsimajäämine on kümne lähema aasta küsimus. Täna raadios rääkides tõdes ta, et olukord on vahepeal vaid hullemaks läinud. «Meil on ees väga ränk sündimuse langus, tee mis tahad,» tõdes ta.

«Küsimus on vastastikuse usalduse tasemes terves ühiskonnas, aga kõige teravamalt tuleb see esile just peres – kas sünnitusealisel naisel saab olla küllalt usaldust, et mees, tema laste isa, jääb ka laste juurde neid kasvatama või mitte,» selgitas Taagepera. Tema sõnul kaaluvad naised lapsi saades, mitu järeltulijat nad suudaksid üksi üles kasvatada ning seetõttu piirdutakse enamasti kahe lapsega.

«On vaja, et Eesti mehed õpiksid laste kasvatamises osalema, et nad võtaksid mehe vastutuse,» ütles Taagepera. «Laste arv perekonnas hakkab tõusma siis, kui on julgust teha ametlik abieluotsus, mitte et jõlgud niisama vabaabielus, kust on väga lihtne lahkuda.»

Politoloogi sõnul peituvad Eesti meeste vastutustundetuse juured Nõukogude ajas. «Traditsioonilises peres oli isa perekonna toitja ja ema rohkem kodus. Siis tuli Nõukogude aeg, kus kerakandja võis kodust lahkuda ja Nõukogude sotsiaalsüsteem kasvatas lapsed ikkagi üles,» meenutas Taagepera. Ta lisas, et mehed nõuavad endale väga patriarhaalseid meheõigusi, aga ei käitu seejuures mitte väärikate patriarhide, vaid jooksikutena.

«Peab aru saama, et noorus ei kesta. On normaalne, et minnakse üle keskikka ja et pärast ringijooksmise aega tuleb perekonna ja laste kasvatamise aeg ja et see ongi täisväärilise inimese arengujoon, selle asemel et näidelda igavest noort ja siis lõpetada tegelikult 50-aastaselt invaliidsuspensioniga,» leidis ta.

Taagepera sõnul poleks noortele isadele kursuste korraldamisest kasu, kuna sinna tuleksid vaid need, kes juba niigi laste kasvatamises aktiivselt kaasa löövad. Küll aga usub ta, et isadust ja terveid eluviise puudutavatest teemadest võiks rääkida kaitseväeteenistuse viimastel kuudel, kui noortel meestel püssi laskmine juba selge ja koju pääsemist oodates  päevi üsna tegevusetult õhtusse veeretatakse. «Siis see jõuab nendele kohale, kellel seda kõige rohkem vaja on,» avaldas ta lootust.

Tagasi üles