K, 30.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vanema häälestatus kooliaasta alguses mõjutab ka last

Lemme Haldre
, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut
Vanema häälestatus kooliaasta alguses mõjutab ka last
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Foto: SCANPIX

Sügisel algab uus aasta mitte ainult koolilapse, vaid kogu pere jaoks. Uude olukorda on haaratud peale lapse ja tema vanemate ka vanavanemad ja isegi pere lemmikloomad. On peresid, kus septembri alguses koolirütmile häälestumine toimub märkamatult, ja teisi, kus võimust kipub võtma stress.

Kooliaasta alguse positiivsed emotsioonid on seotud lapse õpimotivatsiooniga, inimsuhetega koolis ja väljaspool seda. Positiivne meeleolu mõjutab õpilase vaimset tervist, aidates vähendada selliseid koolilapse stressiilminguid nagu veerandilõpu väsimus, peavalud või halb uni.

Osa vanemaid kogeb lapse kooliaasta alguses nii tugevat stressi, et see mõjutab koguni pere- ja töösuhteid. Emad ja isad, kes on kooli ning lapse õppetöö suhtes positiivselt meelestatud, kannavad oma suhtumise alateadlikult üle ka lapsele, ning vastupidi.

On lapsevanemaid, kellel enda kooliteel on olnud raskusi, vastumeelsust õppetöö suhtes, tõrjutust või koolikiusamist. Vahel kergitab lapse koolielu aga kaane ka lapsevanema enda kunagi kogetud ebameeldivatelt tunnetelt ja mälestustelt.

Lapsevanem hakkab oma lapse koolielus otsima samu märke, mida koges enda koolielus, keskendudes negatiivsele. Vanema häälestatus kipub aga paljuski mõjutama ka lapse häälestust.

Vanemad ja lapsed kopeerivad sageli üksteise tundeid. See ülekanne toimub spetsiaalse mehhanismi abil, kus oma osa on autonoomsel närvisüsteemil. Inimese tunnetega on seotud tema keha reaktsioonid, mida kopeerivad meie lihased pinge või lõdvestumise, hingamise rütmi kaudu.

Vastastikusel suhtlemisel, eriti aga väga lähedaste inimeste puhul, nagu see on perekonnas, peegeldatakse keha reaktsioon suhtluspartnerile alateadlikult, automaatselt. Ajus on kõnealuse protsessiga seotud spetsiaalsed närvirakud, mida nimetatakse peegelneuroniteks. Kuidas häälestada ennast lapsevanemana ja last õppeaastaks positiivsele lainele?

Tähistage kooliaasta algust

Kooliaasta algus võiks olla üks pere tähtsündmustest, mida tähistatakse ka siis, kui laps on juba põhikoolieas. Kooliaasta tähistamine võiks perekommete hulka kuuluda sõltumata pere suurusest.

See võib olla pidulik õhtusöök lastega või lihtsalt koosistumine puuviljalaua ääres. Tähtis on aeg maha võtta ja keskenduda uuele õppeaastale positiivsel viisil. Sellisel koosviibimisel pole mõtet kurta, millised pimedad sügisõhtud on ees, vaid rääkida headest asjadest, mis koolielus tulemas on.

Ootamas on ka uute muljetega klassikaaslased, puhanud õpetajad ja põnevad huvialaringid. Venelastel on komme, et enne teelminekut võetakse aega koos istuda. Ka uus kooliaasta on teekonna algus.

Selline koosolemine aitab lapses korrastada elumuutust, loob toimuvale teatud struktuuri ning annab tunde, et temaga on toetavad inimesed ning toimuma hakkav on tähtis.

Lapsevanema ja kooli koostöö

Koostöö lapse, õpetaja ja kooliga aitab saada informatsiooni, luua vastastikust kontakti ning vähendada nii täiskasvanu kui ka lapse ärevust. Äreval lapsevanemal võiks abi olla sellest, kui hinnata oma seisundit ja suhtumist kooli kõrvaltvaatajana ja seejärel seda vajadusel korrigeerida.

Mõnikord on täiskasvanul õppimise ja koolielu suhtes uskumisi ning eelarvamusi, mida tasuks enda jaoks vaidlustada ja seejärel korrastada. Ärevust, mis kaasneb uuega, aitab alati vähendada selle tundmaõppimine.

Lapse koolieluga kursis olek

Õppeaasta jooksul lapse tegemistega kursis olek tähendab peale hinnetest ülevaate saamist ka õhtusöögil peetud vestlusi koolielust, kaasõpilastest ja koolisündmustest. Lapsed kuulavad enamasti huviga, kuidas möödus ema ja isa enda koolielu, mis oli meeldiv ja kuidas tuldi toime üleskerkinud raskustega.

Vanem võiks iga päev lapse käest küsida, mis oli läinud koolipäevas meeldivat, naljakat või lihtsalt meeldejäävat. Nende vestluste juures on tähtis lapse jutu ja arvamuse lõpuni kuulamine.

Alati ei pruugi lapse ja vanema arvamused ühtida. Sellisel juhul lisandub täiskasvanu mõtteavaldus lihtsalt lapse omale. Vahel kulub kõigest 15-20 minutit, et laps saaks võimaluse jagada oma päeva eduelamust teiste pereliikmetega.

Stressi aitab vältida see, kui igas päevas on kas või tibatilluke edu või rõõmu. Arglike laste puhul on oluline, et vanem aitaks tõsta lapse enesekindlust, juhiks tähelepanu tema tugevatele külgedele ning aitaks luua võimalusi, et laps saaks neid külgi ka rakendada.

Õpeta last, kuidas ärevusega toime tulla

Mõned lapsed on stressis enne olulisi kontrolltöid. Sellistele lastele võiksid vanemad õpetada erinevaid võtteid, kuidas oma ärevusega toime tulla. Vanem saab aidata last ka sellega, et jälgib ja seletab, miks on enne vastutusrikast koolipäeva oluline süüa korralik hommikusöök, puhata piisavalt, harjutada erinevaid lõdvestusharjutusi ning võtta kaasa kontrolltöö sooritamiseks vajalikud vahendid.

Lapse jaoks on tähtis ennast tundma õppida. Iga inimene on erinev ja ärevust ning pinget tekitavas olukorras on sarnaseid, kuid ka igaühe jaoks just temale sobivaid strateegiaid, et oma tunnete ja mõtetega paremini toime tulla.

Lapse ja ema/isa vastastikuseid suhteid käsitlevas psühholoogiaalases kirjanduses on selline mõiste nagu lapse tunnetele konteineriks olemine.

Lihtsustatult tähendab see, et laps kogeb kasvamisel mitmesuguseid tundeid. Nende tunnete hulgas on näiteks rõõm ja rahulolu, kuid ka kurbus ja pahameel. Olukorras, kus asjad ei õnnestu nii, nagu soovitakse, võtavad enamasti võimust negatiivsed tunded.

Vanema ülesanne on olla lapse tunnete ja mõtete nn konteineriks. Vanem võtab vastu lapse ebaküpsusest tulenevad kogemused ning peegeldab need lapsele tagasi küpsemal tasandil.

Läbi selle peegelduse saab laps kogemuse, et keeruliste olukordadega on võimalik elus toime tulla. Laps saab jõudu, mis aitab tal edaspidises elus ise oma stressi ja kohanemisraskustega toime tulla.

Vajadusel otsige abi lastepsühholoogi juurest

Lastepsühholoogid, kes töötavad tugi- ja nõustamiskeskustes, abistavad lapsi ja nende vanemaid ka laste koolikohanemisega seotud probleemide puhul. Tööd tehakse kas lapse ja vanemaga eraldi või koos.

Vahel viiakse nõustamine läbi ainult lapsevanemale, kes saab arutelus tekkinud mõttevahetuse abil edaspidi juba ise oma lapsele toeks olla. Laste nõustamisel õpetatakse neile oskusi, kuidas oma mõtteid positiivsemas suunas mõjutada ja kuidas kasutada enese motiveerimiseks ja mõjutamiseks sisekõnet.

Õpetatakse ka füüsilisi võtteid, kuidas hingamise ja lihaslõdvestuse kaudu oma pingeseisundit maandada. Algkassilastega tegelemisel on abiks joonistused ja mängud.

Kool on peatselt algamas. Täiskasvanutena saame oma lastele toeks olla, et see kohanemine oleks kergem.

Märksõnad
Tagasi üles