Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Mis on «sinine» esmaspäev?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Mariliis Palits
Copy
Foto: SCANPIX

Esmaspäev mõjub paljudele tööinimestele eriti masendavalt. Vara üles tõusta ja jälle tööle minna – see mõjub kui külm dušš päras mõnusat nädalavahetust. Mida mõiste «sinise» esmaspäeva all silma peatakse ja kuidas seda leevendada, kirjutab Karriere.de.

Hamburgi Turu-uuringuinstituut Ears and Eyes küsitles 885 töövõtjat, et välja selgitada nende meeleolu esmaspäeva hommikul. 75 protsenti vastanutest tunnistas, et lähevad esmaspäeval väsinuna ja halvatujulisena tööle.

Iga kaheksas tõdes, et väldib kategooriliselt vestlusi ja nõupidamisi kolleegide ja klientidega, et mitte end närvi ajada. Uuringus osalenute hinnagul kestab rusutud ja väsinud tunne kuni esmaspäeva lõunani. Küsitletud täheldasid muuhulgas, et ka ülemus käivat just esmaspäeva hommikul neile eriti närvidele.

Vähene produktiivsus

Londoni Majanduskooli teadlaste läbi viidud uuringust selgus, et nädala esimesel päeval saavutatakse oluliselt vähem kui teisipäeviti või kolmapäeviti. Esmaspäeval juhtub ka rohkem tööõnnetusi ja töötajad teatavad just sellel päeval tihedamini oma haigestumisest.

«Sinisel» esmaspäeval, tuntud ka kui «manikaalne» esmaspäev, leitakse e-mailides tavapärasest rohkem kirjavigu.

Miks just esmaspäeval töötamine eriti raske tundub, ei ole suudetud veel teaduslikult selgitada. Ühe võimaliku põhjusena näevad teadlased nädalavahetust. Enamik inimesi kogeb nädalõpul pingelangust. Terve nädala töötavad inimesed pinge ja stressi all. Nende veres ringlevad hormoonid, mis aitavad neil vastu pidada. Seni, kuni esitlus on edukalt ette kantud, leping alla kirjutatud või dokumendi kuhi üle vaadatud.

Hormoonid mõjutavad immuunsüsteemi

Meditsiiniliselt pole veel tõestatud, miks meie keha pingele nii reageerib. Kindel on see, et hormoonid mõjutavad immuunsüsteemi. Väga paljud jäävad just esimestel puhkusepäevadel või nädalalõpul haigeks, sest keha ei tooda enam stressihormoone.

Paljud inimesed püüavad nädalavahetusel elu elada, mida nad nädala kestel elada ei jõudnud. Sinna juurde kuulub ohjeldamatu pidutsemine, treeninguga liialdamine ja poole lõunani magamine.

Selline teguviis nädalavahetusel mõjub inimese biorütmidele halvasti. Normaaljuhul hakkab meie keha alates kella neljast öösel hormooni nimega kortisooli tootma, mis toimib kui naturaalne ärataja. Niipea kui hormoonitase veres on tippu jõudnud, ärkame ja oleme uueks päevaks valmis.

Kes aga terve nädalalõpu pidutsedes mõõda saatis, annab oma kehale valesid signaale. Esmaspäeval ärkame äratuskella peale, samas kui meie keha on  veel sügavas unes.

Alati samal ajal voodisse

Mitmedki inimesed lähevad pühapäeva õhtul varem voodisse, et järgmiseks töönädalaks välja puhata. See aga ei aita, sest inimese sisemine kell on nii või teisiti sassi löödud. Ükskõik kui tüütult või võimatult see ka ei kõlaks, tuleb igal päeval alati samal ajal üles tõusta ja magama heita.

Võid esmaspäeva hommikul veidi varem ärgata, et hommikusöögiks ja enese valmis sättimiseks aega võtta. Mõtle millelegi positiivsele. Ära muretse algava töönädala pärast. Halvim, mida sa teha võiks, on juba nädalalõpul tööasjadega pead vaevama hakata.

Selle asemel koosta näiteks juba reedel nimekiri toimingutest, millega sa pead järgmise nädala jooksul valmis jõudma. Jaota kolleegidega tööülesanded.

Tagasi üles