«Minu imelise elu» Eda-Liis: abielu on vaid riigilõivu maksmine

Eda-Liis Foto: Kanal 11

Kui suurt rolli mängib abielu tänapäeva naiste elus? Kas see on pelgalt paber või ülim romantiline žest? Saatesarja «Minu imeline elu» peategelased jagasid televaatajatega oma kogemusi ja selgitasid, kui oluline naitumine nende jaoks on.

Teletöötaja Eda-Liis (31) elas mõned aastad tagasi elu, millest paljud naised vaid und näevad. Tal oli rikas peigmees, basseiniga maja, edukas karjäär ja palju vaba aega. Lapsi ta oma ellu ei soovinud. Hinges näriv tühjus aga sundis naise muudatuste lävele: ta kohtus uue mehega ja kolis maale elama. Peale selle sai ta veel emaks. Tema peamised prioriteedid olid täielikult muutunud. Mis aga siiani muutunud ei ole, on Eda-Liisi soov valget pruutkleiti kanda.

Naine ei näe abiellumisel mingit mõtet: «Kui ma tahan kellegagi koos elada, siis ma elan temaga koos. Abielu on minu jaoks vaid riigilõivu maksmine ja väljategemine, et inimesed saaks end täis juua ja süüa. See on kõige suurem piin, minna laulatusele, kuulata tund aega juttu, mis kedagi peale pruutpaari ei huvita. See on tüütu tseremoonia. Ma ei tea, mida ta juurde annab,» märkis Eda-Liis.

Ainsaks abielu plusspooleks peab naisterahvas materiaalselt kindlustatust. Tema sõnul võib üks kaval naine endale abiellumisega hea elu kindlustada.

Ajakirjanik Manona (36) on aga täiesti teist meelt. «Minu arvates on abielu armas romantiline žest,» rääkis naine. Kui kaks aastat tagasi tema elukaaslane töö tõttu Moskvasse kolima pidi, arvas Manona, et ilus suhe saab otsa. «Ma olin endale selgeks teinud, et kaugsuhe ei toimi. Eriti kui vahel on tuhat kilomeetrit, Vene piir ja piirivalvurid,» jutustas Manona, kes oli meest rongile saates valmis juba lahku minema.

«Olin mõlgutanud oma kurbi mõtteid ja arvasin, et nüüd on kõik. Tema alustas juttu: «Kallis, ma olen öö otsa millegi peale mõelnud.» Sel hetkel mõtlesin, et nüüd tulevadki need saatuslikud sõnad, et mul on kahju, aga...Selle asemel ütles ta aga: «Kas sa tuleksid palun mulle naiseks?» Niimoodi mu südant ja kätt paluti,» meenutas Manona elu romantilisemat seika.

Manona arvates tuleks enne abieluranda sõudmist ka maisematele asjadele mõelda. «Abieluvaraleping kaitseb mõlema poole huve. Eriti võiksid naisterahvad selle peale mõelda, sest nemad kipuvad lahutuse käigus kannataja pooleks jääma,» soovitas naine abiellumise tuhinas selge peaga kriisiolukorrad läbi mõelda. Kunagi ei tea, mis elu toob ja ühel hetkel võib ka maailma kaunim muinasjutt otsa lõppeda.