Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Nõustaja: rasedus on nii intiimne, et seda ei joosta kohe kõigiga jagama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Tallinna Raseduskriisikeskuse juhataja ja paarisuhte koolitaja Küllike Lillestiku sõnul tuleb rasedus inimestele alati üllatusena, mistõttu püütakse teadmisega perekeskis harjuda, enne kui uudist maailmaga jagatakse.
 

Nii mõnedki naised otsustavad lapseootusest oma sõpradele-kolleegidele rääkida pärast 12. rasedusnädalat ehk kolme kuud, kui on möödas arstide hinnangul kõige ohtlikum aeg, mil rasedus võib katkeda, märkis Lillestik.

«Ma arvan, et tööandjatele hakatakse siis teada andma, kui kõhuke hakkab paistma – umbes 16. nädalal,» lisas naine. Samas tuleb mõnes ametis ülemust varem informeerida, sest raseduse alguses võib esineda kas iiveldust või suurt väsimust.

«Aga paljudel juhtudel sõltub teatamise aeg sellest, et rasedus on nii intiimne, et seda ei joosta kõigiga kohe jagama. Kõigepealt peab perekond ise kohanema sellega, et nad päriselt lapse saavad,» märkis Lillestik.

Nõustaja teadis rääkida, et isegi, kui lapsed on planeeritud ja oodatud, tuleb positiivne rasedustest ikkagi ehmatusena, olgu siis tegemist esimese või kolmanda rasedusega. «Enne oli see vaid unistus ja soov ning nüüd hakkab see reaalseks muutuma,» selgitas ta.

Rasedusega harjumise aeg on iga pereliikme puhul jällegi individuaalne. Lillestik teab klientide jutu põhjal, et kui naiste jaoks tähendab kaks triipu rasedustestil juba last, siis mehed teadvustavad olukorda võib-olla hiljem – sageli siis, kui naisel kõhukene paistma hakkab ja kätt kõhule pannes on tunda lapse liigutusi.

Kui uudisega kohanetud, siis valib inimene juba ise, kuidas ja kellele rasedusest teada anda, olenevalt kui avatult ta soovib näidata seda, mis tema elus toimub, arvas nõustaja. Samas tõdes ta, et liiga laiale ringile lapseootusest kuulutades, näiteks sotsiaalmeedia kaudu, tuleb arvestada vastukajaga.

«Loomulikult on raske nendel inimestel, kes ei ole läbi mõelnud, et nad ei soovi kommentaare ja tagasisidet saada, mis selle avalikustamise peale tuleb. Kui nad seda läbi ei ole mõelnud, siis nad saavad haiget,» nentis Lillestik.
 

Tagasi üles