Väikeste lastega ostlema või reisile minnes on mugav, kui saab nad mõneks ajaks mängutuppa mängima jätta. Ka kaasaegsemates spordiklubides pakutakse teenuse sees tihtipeale lapsehoidu. Nii saab iga asjaosaline talle meeldival moel aega veeta. Kuidas on aga erinevates mängutubades tagatud lapse turvalisus ja heaolu, seda uuris Naine24.ee.
Kes vastutab lapse eest mängutoas?
Mängutubade kasutamine on kaubanduskeskustes ja laevadel üldjuhul tasuta. See, kas ja mis ulatuses vastutab mängutoa perenaine teie võsukese eest, sõltub aga just sellest, kas teenus on tasuta või tasuline.
Tasuta teenuse puhul leiab heal juhul mänguala seinalt reeglid, millises vanuses mudilased on oodatud ja kuidas seal tuleb käituda. Tasulise teenuse puhul võib pea alati olla kindel selles, et mängutoas toimetab selle lahtiolekuaegadel eraldi töötaja, kes hoiab lastel silma peal, ja kui on probleeme, siis võetakse lapsevanemaga ühendust.
Siingi on erinevus – tasuta mängutubade puhul vanemate andmeid keegi üles ei märgi. Järelikult kogu vastutus lasub lapsevanemal. Tegelikult viibib laps oma vanema vastutusel mängutoas ka siis, kui seal on töötaja.
Viimase põhiülesandeks on enamasti erinevate tegevuste korraldamine, kuid loomulikult hoiab ta silma peal ka sellel, mis parasjagu toimub. Mõnedesse mängutubadesse alla kolme- või isegi viieaastaseid lapsi üksi ei tohigi jätta.
Lapse ohutus mängutoas
Hästi on laste tegevus läbi mõeldud Juku Mängumaal, mis on tasuline (alla 2-aastased lapsed 2 eurot tunni eest) ja mille puhul märgitakse lapsevanema andmed üles. Mängumaa sobib lastele sünnist alates kuni 12 aastat ning alla viiesed tegelased tohivad reeglite kohaselt viibida seal vaid vanematega.
Kartus, et suuremad mängijad väiksemad põnnid maha talluvad, on võrdlemisi asjatu, sest väiksematele on mõeldud eraldi ala. Kui siiski tekib probleeme, et mõni laps käitub halvasti ja teeb teistele liiga, siis võetakse Rocca al Mare Kaubanduseskuses tegutseva mängumaa administraatori Krista Kazakova sõnul vanemaga kohe ühendust. Märge jääb alles ja laps võib saada ka edaspidiseks keelu mängumaad külastada, kui käitumine ei parane.
Kui aga lapsega midagi juhtub? Vastutuse osa on Juku Mängumaa reeglites vägagi selgelt sõnastatud: «Mängumaa töötajad ei vastuta õnnetuste eest, välja arvatud juhtumid, mis tingitud mänguvarustuse rikkest.»
Sama läbimõeldud on reeglid ka Tartus Lõunakeskuses asuvas tasulises (üks mängutund maksab 2 eurot) mängudžunglis. Mõningast kindlustunnet pakub teadmine, et seal üle kahekümne lapse korraga väljakule ei lubatagi ning lisaks on piirangud eraldi atraktsioonidel: ronimislinnakus tohib samaaegselt olla kümme last, täispuhutaval batuudil hüpata kuni kolm põngerjat, sportbatuudil ainult üks laps.
Džungliseadused «sätestavad» ka, et nooremad kui 4-aastased võivad mängima tulla vaid täiskasvanud saatjaga ning lapse mängima jätmine ilma lapsevanema järelevalveta toimub vanema vastutusel.
Laps tahab pissile
Üsna soodsate tingimustega lapsehoidu pakub pisike Ville ja Seebu lastetuba Viru Keskuses – pool tundi maksab küll 1,60 eurot, aga kuni 3 tundi 3,20 eurot. Põhimõtteliselt võiks sinna lapse jätta ja minna kas või kohvikusse tööd tegema, kui poleks üht «aga». Nimelt on reeglites kirjas, et laps peab olema tuues kindlasti pissitatud, ja ega ühtki potti ja tualettruumi läheduses paista ka.
Spordiklubis PlanetSport käies olen näinud, kuidas põnnidel on pissil käimine rohkem kui sotsiaalne tegevus. Ise rühid sporti teha jooksulindil või jõudu tehes, kui hoidjatädi läheb pisikeste laste karjaga kenasti tualetti, seda ka siis, kui vaid üks laps soovib pissile. Võib ju arvata, et tegemist on valehäirega, ent kui põnn püksid täis teeb, siis pole see kellegi jaoks kuigi meeldiv.
Viru Keskuses ei kujuta ette, kuidas hoidja sellise olukorra lahendaks. Jätab teised lapsed seni valveta või võtab kaasa? Täpsustava küsimuse peale saan teada, et siis helistatakse lapsevanemale, sest tõepoolest neil pole ühtki potti seal läheduses võtta. Nii et väga kaugele ja väga pikaks ajaks pisema, mähkmevaba põnni puhul ei maksa samme seada ja liialt suuri veevarusid lapsele ka kaasa anda.
Küsitledes teisi mängutubasid paistab tegemist olevat aga täiesti pseudoprobleemiga. Kui laps küsib, siis ikka viiakse, kinnitatakse mulle. Jukukeskusest, kus päeva jooksul väga palju lapsi käib, tunnistati, et päeva jooksul võib juhtuda tõesti, et üks laps pissib püksi, aga siis töötaja koristab õnnetuse kenasti ära. Kazakova sõnul juhtub seda enamasti siis, kui mängutuppa on jäetud noorem kui viieaastane laps hoolimata reeglist, et nad peaksid seal vanemaga olema.
Mängumaa avatud müügipinnal
Tallinna Kaubamajas asuva Lotte mängumaa reeglitesse toob vastutuse ossa erandi asjaolu, et asutakse müügisaali avatud pinnal. «Me ei saa pakkuda vastutuse ülevõtmisega lapsehoiuteenust. Laps viibib mängumaal vanema vastutusel olenemata sellest, kas mängumaa perenaine on momendil samuti kohal ja abiks,» vastas mängumaa infojuht Riina Midt.
Väiksemate laste puhul tuleb tema sõnul vanematel kindlasti kohale jääda, suuremaid ja iseseisvamaid võib jätta ka üksi, kuid üksnes siis, kui lapsevanem on veendunud, et laps tõepoolest saab hakkama. «Soovitame aga kindlasti ka siis hoida mängumaaga silmsidet ja regulaarselt kontrollida,» lisas ta.
Lotte mängumaa on tasuta ning mõeldud kuni 8-aastastele lastele ja seal asuvale turnimisalale oodatakse lapsi alates 4. eluaastast. Ühel soojal laupäevahommikul sattusin kahe- ja nelja-aastase piigaga sinna nii, et mängumaa oli ainult meie päralt.
Siis lubati mõlema tüdrukul turnimisalal mängida. Seda ohtu sel hetkel tõepoolest ei olnud, et suuremad talluks väiksemad maha, ühtlasi veendusin selles, et noorem piiga vajas abi mõne keerukama koha juures.
Kui lapsi on rohkem, soovitab infojuht vanematel sõltumata lapse vanusest ligidusse jääda. Pärastlõunati ja nädalavahetustel kohal viibiva mängutoa töötaja ülesandeks on tegevuse korraldamine – meisterdamistunnid toimuvad kolmapäevaõhtuti kell 17-19 ja laupäeviti kella ühest – ja tal ei pruugi kõigi ja kõige jaoks silmi jätkuda. Ootamatutes olukordades tuleb perenaine aga kindlasti lapsele appi ja lahendab laste vahel tekkinud jagelused, kinnitas Midt.
Kas ka vahel mõni laps mängutuppa unustatakse? «Üldjuhul on lapsevanemad vastutustundlikud ja probleeme ei teki. Oleme sellistel juhtudel kasutanud Kaubamaja siseraadiot lapsevanema mängutuppa kutsumiseks. Õnneks on selliseid olukord tulnud ette väga harva,» vastas Riina Midt.
Laps laeval
Hoopis eraldi teema on mängutubade reeglistik laeval, kuna ainuüksi laeval kehtivad teised eeskirjad. Sõltumata sellest, kas laps viibib mängutoas või mitte, peab ta laevaga reisides olema vanema järelvalve all. Vastavad reeglid laste ja noorukitega reisimiseks leiab ka Tallinki kodulehelt.
«Kohe reisi alguses kõlab laevadel mitmes keeles teadaanne, kus ka vanemate poole pöördutakse palvega oma lapsi mitte järelvalveta jätta. See on laste ohutuse seisukohast oluline mitte vaid mängutubades, vaid kogu laevas,» märkis Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne.
Suveperioodil on Tallinki kruiisilaevadel olnud avatud Kidz Club suvekeskused, kus lastega tegeleb päevajuht. Samuti on Lääne sõnul avatud eraldi pisematele lastele mängutoad, kus lahtiolekuaegadel on ka mängutädi, kelle ülesandeks on eelkõige lastega mängida – mõelda välja mänge, joonistada, teha käemaalinguid.
«Nii mängutädi kui ka päevajuhi ülesannete juurde käib loomulikult ka laste abistamine ning võimalike ohtude eest kaitsmine, kuid laste ja nende järelevalve eest on vastutavad siiski vanemad ja/või lapse saatja reisil,» selgitas Lääne Tallinki laevadel kehtivaid reegleid.
Seda, et lapsevanem oma kalli järeltulija mängutuppa unustaks, pole otseselt tema sõnul ette tulnud – pigem on olnud vanematel raskusi lapse sööma kutsumiseks, sest tegevust jagub. Üldised meeldetuletused põhireeglite kohta leiab ka mängutubade seintelt. «Pea kõikide mängutubade vahetus läheduses asuvad kohvikud, kus vanematel on hõlbus lapsi silmas pidades samuti hästi aega veeta.»
Kevadel napilt kaheaastase tütrega Soomes käies oli kõige mugavam temaga olla tõepoolest mängunurgas. Sobis nii klassikaline pallimeri, joonistamine, multikate vaatamine ja muidu turnimine. Ainus, millest tol hetkel puudust tundsin, oli koht, kuhu sülearvuti juhe pista, sest aku oli täitsa tühjaks saanud. Vaevalt aga pistikupesad mängualal laste seisukohalt turvaline oleks.
Kindlasti ei julgeks väikseid lapsi laevas omapäi jätta, sest laev on kui paraja suurusega kaubanduskeskus (ja seda vees!), kus laps võib kergelt kaduma minna ja paanikasse sattuda. Paariaastase puhul ei julgenud ilma temata ka kohvi järele minna, rääkimata kohvikus istumisest.
Haiged lapsed
Kui lasteaeda minnes eeldatakse, et laps on terve, ja sõltuvalt aia või rühma reeglistikust võidakse küsida ka tõendit tervisliku seisukorra kohta, siis mängutubades sellise nõude õigust kellelgi ei ole. Kedagi diskrimineerida sellega ei soovita, kuid teisi lapsi ohtu seada ka ei tohi. Üldjuhul eeldatakse kirjutamata reegli järgimist, et haiget last keegi ei viiks ei mängima ega reisima juba lapse enda heaolu arvestades.
Selgelt on haige lapse reegli sõnastanud Juku Mängumaa, kes ei võta silmanähtavalt haiget vastu. Seda kinnitas mängumaa administraator Krista Kazakova ka telefonivestluses – olgu tegemist voolava ninaga, ilmselge köha või ka tuulerõugetega, siis last mängumaale ei lubata. Ka spordiklubi PlanetSport on need reeglid konkreetselt sõnastanud - haigete, sealhulgas köha ja nohuga laste klubisse tulek on keelatud.
Ehkki kõik eeldavad, et tullakse tervete lastega, ja paljud lubavad ka jälgida mängutuppa toodavate laste tervislikku seisundit, siis vahel võib mängutubades kohata ka haigustunnustega lapsi. Ilmselt võib siinkohal soovitada, et kui on parasjagu mõni suurem viirustepuhang, siis on lihtsalt mõistlik ka mängutubasid vältida. Samuti tuleb ise jälgida, kuhu täpselt ja kelle sekka laps aega veetma viia.