Lii Unt: ilus koduperenaise elu

Lii Unt Foto: Postimees

Kas ta pole imeilus? Kate Middleton, ma mõtlen. Pärast inglise printsiga abiellumist on temast saanud tõeline stiiliikoon, kelle kõrval Victoria Beckham kahvatub matsiplikaks. Leebelt naeratav hertsoginna Catherine näib täiesti erinev oma eelkäijast, 20. sajandi sümbolist printsess Dianast, mõtiskleb kirjanik Lii Unt terviseajakirja Üks augusti/septembrinumbris.

Tema abiellus küll tõelise printsiga, kuid ei suutnud oma ego perekonnale allutada. Rahvas armastas teda palavalt, ent Südamete Printsessile jäi sellest väheks, ta otsis isiklikku õnne ja lõpetas kurvalt.

Printsess Diana meenub mulle, kui jälgin, kuidas India perekonnad võitlevad praegu selle nimel, et tütardest pirtsakad printsessid ei kasvaks. Lääne elulaad tungib peale ja üritab lapsi perekonnast võõrutada.

Tütar, kes lääne turistilt iPodi kingiks saab, tekitab emas õudu: laps istub terved päevad nurgas, klapid peas, kõigutab ennast ja huilgab nagu hullumeelne. Ei vestle, ei naera, ei osale pereelus. Sugulased kutsutakse appi ja algatatakse suurejooneline päästeoperatsioon.

Mille nimel võideldakse? Indias on praegu veel säilinud aastatuhandeid kestnud peremudel – isa on autoritaarne perekonnapea ja ema täiskohaga koduperenaine. Tegutsetakse perefirmana, eesmärgiks laste produktsioon, kasvatamine ja võimalikult soodsale positsioonile upitamine.

Naise elu kulgeb koduseinte vahel, väljas käiakse harva, suheldakse vaid sugulastega. Naine on usin kodutöödes ja kuulab mitte ainult mehe, vaid ka mehe sugulaste sõna.

Samas on koduperenaise roll väga prestiižne. Ema, eriti poegade ema positsioon on ühiskonna tipus. Teda austatakse, jumaldatakse. Iga tüdruku suurim unistus on saada koduperenaiseks ja emaks. Naised toimetavad kodus täie pühendumisega, elavad oma unistust kirega. Olla ema suures õnnelikus peres on ülim kutsumus. Naised mitte ei ohverda end perele, vaid teostavad ennast.

Nii on see kestnud aegade algusest peale, ent nüüd tahetakse sellele kriips peale tõmmata. Rahvast on liiga palju saanud ja ema amet ei ole enam nii auväärne kui vanasti. Vastupidi, naisi mõjutatakse vähem sünnitama. Täiskohaga emad pole enam moes. Abiellumise iga on nihkunud 20ndate eluaastate lõppu.

Ma vaatan seda liikumist nagu selgeltnägija, sest tean, kuhu see välja viib. Printsess Diana! Kui ema roll devalveerub, kukub perekonna pealisehitus kokku. Abielud lagunevad, ebausaldusväärses kodus kasvanud lapsed on ebakindlad oma suhetes. Lükkame interneti sisse, paneme klapid kõrva, unustame ümbruse. Ja hakkame tahtma asju inimeste asemel.

Moe- ja kosmeetikatööstus on oma võrgud juba valmis seadnud. Indias on kohal kõik maailma tuntud naisteajakirjad. Puudub ainult naiste isiklik raha, sest vanamoodsad isad keelduvad neil lõbude jaoks raha välja käimast. Niisiis tuleb leida töökoht.

Indias korraldatakse praegu suuri internetipõhiseid tööpakkumisi, kus kandideerivad tuhanded noored naised. Tööd on raske saada, aga kui see õnnestub, siis mõistab peagi terve pere, et tütre palk on perele suureks abiks, isegi kui osa rahast moele ja kosmeetikale kulub. Isad annavad alla, teadmata, et kaotades oma rolli perekonna ainufinatseerijana, kaotab mees ka suure osa oma vaieldamatust autoriteedist. See üllatus on alles ees.

Ema, kes kardab rasestuda, ja isa, kel pole autoriteeti, loovad nõrga perekonna. Riik võib küll maksta emapalka, et karjäärinaisi sünnitama meelitada, kuid laste kasvamise ajal on ema ikkagi palgatööga hõivatud.

Klassikaline perekond on tugev just seepärast, et ema on laste jaoks kogu aeg täielikult olemas. Ma näen oma India sõprade pealt, et nii kasvavad hästi tasakaalustatud ja terve psüühikaga lapsed.

Kui ema pühendub täielikult perekonna teenimisele, ei kisu isaga tüli üles,
vaid allub perekonnapea korraldustele, tunnevad poisid end meheks saades vägevalt. Tüdrukud naeratavad ja langetavad kombekalt silmad. Naine, kes teab oma väärtust, ei käitu kunagi meeletult.

Mulle meeldib printsess Catherine, sest ta meenutab klassikalist vanaaegset naist, kes on perele õnnistuseks. Ta on juba näidanud, et suudab leebelt kannatada. Ta ootas printsi abieluettepanekut üheksa koosveedetud aastat, lasi printsil sarved maha joosta ning võttis ta ikka ja jälle tagasi.

Ja mis kõige imelisem – inglise printsi pruudina ei hakanud ta oma brändi looma, ei tulnud välja oma parfüümiga, ei pakkunud kõmulehtedele tööd. Ta ei kasutanud oma positsiooni ära ega teinud mitte mingit karjääri üheksa aasta jooksul, kui prints teda ootelehel hoidis. Küllap ta teadis, et koduperenaisena on tal selleks aega terve elu.