/nginx/o/2011/08/08/700206t1h1cd8.jpg)
Joogaõpetaja Arvi Aavik kirjutab terviseajakirja Üks augusti/septembrinumbris, et plaaniline puhkus ei anna inimesele vajalikku puhastumist, sedasama tippvormi väljendamise võimet ja valmidust, mida annab oma sisetunde järgi puhkamine.
Joogaõpetaja: puhata tuleks sisetunde, mitte kalendri järgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aavik soovitab puhata ainult siis, kui sa soovid puhata, ja ainult nii, nagu sa soovid puhata. «Pärispuhkus on see, kui sa võtad aega ainult iseenda jaoks ja võtad selle aja just siis, kui sa seda kõige rohkem vajad.»
Ta märgib, et me võime ju planeerida endale nn korralise puhkuse ajaks reisi kaugele maale või võtta plaani kõikide oma sugulaste ja sõprade külastamise, keda pole aasta jooksul näinud, kuid see planeerimine ise on vastuolus puhkuse orgaanilise olemusega, mis väljendub vabas voolamises ja tuleb siis, kui sa seda vajad.
Puhkus on joogaõpetaja sõnul inimesele ka hea tagasiside võimalus. «Kas olen oma asjad seadnud nii, et mul ei ole vaja kogu aeg millegagi ja kellegagi ühenduses olla, et asjad liiguvad hästi ka ilma minu pideva kontrollita? Või veel olulisem: kas olen suuteline puhkama iseendaga?»
Aavik rõhutab, et puhkamise juures on oluline julgus iseenda sisse vaadata ning teha neid valikuid, mida su sisetunne ütleb, kartmata, et need lähevad vastuollu ühiskonnas valitsevate arusaamade või pere ja sõprade tõekspidamistega.
«Kui me liigume oma elus nii, et me ei võta endale puhkust sel viisil nagu meie keha, vaim ja hing tegelikult soovivad, siis võime lihtsalt läbi põleda.»