Juba kuueaastased, kes vaesest perest pärit on, vaevavad oma pead rahamuredega. Nad muretsevad, et vähese rahaga ei saa kõiki vajaminevaid asju lihtsalt muretseda. Need lapsed tunnevad end sageli emotsionaalselt kurnatuna, kogevad raevu, häbi või kurbust, ilma et nad teaks, miks.
Õpilasi, keda kasvatab ema üksi ja kelle peres on rahamured, noritakse ja kiusatakse kaasõpilaste poolt tihedamini kui teisi lapsi. Ziegler arvab, et üksikvanemate lastele pannakse nii õpetajate kui kaasõpilaste poolt märk külge.
Vanema hool ja usaldusväärsus
Teine oluline aspekt, mis lapse heaolus suurt rolli mängib, on vanemate hool. Kas järeltulija saab emale või isale loota? Kas teda lohutatakse ja armastatakse piisavalt?
Seejuures on Ziegeri hinnangul ebaoluline, kas vanemad kasvatavad last rangelt või printsiibi «laisser-faire» (prants.k. - laske juhtuda) järgi. Kõikide laste jaoks on just heatahtlikkus ja armastusväärsus igapäevaelus tähtsad. Laps mõtleb endamisi, kas keegi kuulab ta tähelepanelikult ära, võtab tema jaoks piisavalt aega või saab ta ainult kogu aeg riielda.
Üksikvanemate lapsed väitsid uuringus, et saavad sama palju tähelepanu ja hoolt kui teised eakaaslased. Lapsed tunnevad end isegi olulisemana, hoolimata sellest, et vanem rangem näib ja tihedamini riidleb. Üksikvanem loob uuringu kohaselt järeltulija ümber parema sotsiaalse võrgustiku: koondab lapse ümber rohkem inimesi, kes ta eest hoolitsevad.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et lapse heaolu juures mängivad rolli nii turvatunne kui ka pere finantsseis. Ziegler toonitas, et uuringust ei tohiks kohe järeldada, et vaesest perest laps automaatselt vähem hoolt saaks. Järelkasvule mõjuvat dramaatiliselt see, kui mõlemas eelmainitud vallas probleeme esineks.