/nginx/o/2011/07/25/682200t1h5ce4.jpg)
Viimasel ajal on kõneainet pakkunud suguhaigus nimega tripper ehk gonorröa, millel avastati uus antibiootikumidele resistentne tüvi. Palusime naistearst Kai Haldrel enamlevinud suguhaiguste ja nende ravi kohta veidi selgitustööd teha.
Naistearst: Eestis on suguhaigustesse nakatumine langustrendis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klamüdioos - enamlevinud suguhaigus Eestis
Haldre sõnul diagnoositakse ja registeeritakse terviseameti statistika põhjal Eestis suguhaigustest kõige enam klamüdioosi – enam kui 2000 juhtu aastas. Ta lisas, et umbes 80 protsendil juhtudest on see haigus diagnoositud naistel.
«Klamüdioos on ohtlik suguhaigus, mille ravimata jätmise korral võivad munajuhad jäädavalt kahjustuda, põhjustades nii viljatust. Meeste haigestumine ametlikus statistikas ei kajastu ja tegelik juhtude arv on seetõttu oluliselt suurem,» selgitas Haldre.
«Mehed käivad võrreldes naistega harvem arsti juures ja nii avastatakse vähem nakatunuid. Kuna inimene tihti puuduvate sümptomite tõttu ise aru ei saa, et ta klamüüdiasse nakatunud on, tuleb nakatumise riski olemasolul kasutada kondoomi ja vajadusel ennast kontrollida,» pani naistearst südamele. Kuna klamüdioosi, süüfilise, gonorröa ja HIVi esinemine on rasedusele ja lootele ohtlik, testitakse Haldre kinnitusel Eestis nende haiguste osas kõiki rasedaid.
Naistearst märkis, et samas on Eestis üldiselt suguhaiguste esinemine langustrendiga. Seda just tänu inimeste terviseteadlikkuse tõusule ning hoolimata asjaolule, et kasutusel on tänapäevased väga tundlikud diagnostikameetodid ning üha rohkem inimesi laseb ennast tervisekontrolli käigus testida. Kõige suurema langusega on Terviseameti andmetel gonorröa esinemine – 1993. aastal registreeriti 3535 gonorröa juhtu, 2009. aastal vaid 127.
Eluohtlik HIV
Haldre kinnitusel platseerub klamüüdiast järgmisele kohale HIV-nakkus. Uute registreeritud HIV juhtude osas on Eesti Euroopas kahjuks esirinnas.
«Registreeritud juhtude arv on kindlasti jäämäe tipp – oletuslikult on Eestis vähemalt 11-12 000 HIV kandjat. Kui selle sajandi alguses oli uue nakkuse saaja enamasti noor mees vanuses 15-24 eluaastat, siis 2009. aastal oli esmaselt registreeritud nakkus peamiselt vanemate kui 25- aastaste seas, 40 protsenti uutest nakkustest avastati naistel.
Teadaolevalt on sünnitanud umbes pooltuhat HIV-positiivset naist, umbes viis protsenti vastsündinutest olid saanud emalt nakkuse,» nentis Haldre.
Mycoplasma genitalium
Haldre rääkis ka seni väiksema tähelepanu all olevast suguteid kahjustada võivast bakterist nimega Mycoplasma genitalium: «On leitud, et bakter nimega Mycoplasma genitalium võib naistel suguteedes olla sama halva mõjuga kui klamüdioos või gonorröa, põhjustades munajuhade kahjustust ja väikevaagna põletikku.»
Samas on selle mikroobi esinemissagedus ilmselt oluliselt tagasihoidlikum kui näiteks klamüdioosi tekitajal, misõttu ei ole naistearsti sõnul selle mikroobi osas inimeste massiline sõeltestimine põhjendatud – kas selle haiguse osas uurida või mitte, otsustab arst.
Ettevaatus antibiootikumravil
Nii nagu paljudel teistel haigusi tekitavatel bakteritel, on ka sugulisel teel levivatel haigustekitajatel võime ajapikku antibiootikumidele resistentseks muutuda. «Antibiootikumravi kasutamise tulemusena karastuvad igasugused mikroobid, tekivad uued vastupidavad tüved ja mõne aja möödudes haigus enam ravile ei allu – kunagi lihtsalt ravitav haigus võib muutuda pea ravimatuks,» nentis Haldre.
«Et seda olukorda vältida, on oluline, et antibiootikume ei kasutataks liiga kergekäeliselt, samuti peavad meedikud aeg-ajalt harjumuseks saanud ja laialt kasutatud raviskeeme ning ravimeid muutma. Igasugune iseravimine on seetõttu ka väga ohtlik,» manitses naistearst ettevaatlikkusele.