Psühholoog: vanematest eraldumine on oluline naisega lähedussuhte loomisel

Psühholoog Marge Vainre Foto: Erakogu

Lugeja Kristel saatis Naine24 toimetusele murekirja oma 30-aastase elukaaslase suutmatusest emata hakkama saada, mis takistab paaril täisväärtusliku suhte kujunemist. Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, psühholoog Marge Vainre avas probleemi tagamaid ja pakkus välja võimalusi olukorra parandamiseks.

Muutused peres puudutavad alati kõiki pereliikmeid, on see siis perekoosseisu suurenemine või vähenemine, näiteks uue liikme sünd, kellegi lahkumine, elukoha vahetus või partneriga kooselu alustamine. Antud loost selgub, et kõige raskem on kohaneda muutustega mehel ja tema emal.

Mõlemad elavad üle kaotusevalu ja näib, et ei suuda omaks võtta ega leppida, et nüüd on kaks eraldi peret, neil on raskusi teineteisest eraldumisega. Mis selle siis raskeks teeb? See on ju loomulik, et lapsed iseseisvuvad ja lahkuvad vanemate juurest, ning mõistetav, et elatakse läbi ka kaasnev üleminekukriis, kuid sellega tullakse aja jooksul enamasti ka toime. Mõnedel õnnestub see kergemini, teiste jaoks on see aga suhteid pingestav või koguni tervist ohustav protsess.

Kirjas toodud viitab sellele, et mees ei ole oma vanematest eraldunud. Kolides füüsiliselt kodust ära, pole ta piisavalt eraldunud emotsionaalselt. Samas on see aga väga oluline iseseisvumiseks ja valmisolekuks oma naisega lähedussuhte loomisel.

Praegust olukorda võib kirjeldada ka kui lojaalsuskonflikti. Mees peaks naisega suhte loomiseks justkui ema hülgama. Kui üks partneritest ei ole vanematest eraldunud, iseseisvunud, siis ei saa ka vastastikku toetavat paarisuhet kujuneda.

Hea suhe vanematega on väärtus, sidet nendega tuleb hoida, olla olemas, kui nad seda vajavad, kuid samas on vajalik elada ka oma elu. Selle raskuse ületamise võti on mehe-naise omavahelistes suhetes.

See, mida mees vajab ja saab emaga suhetest, peab asenduma paarisuhtega. Naiselt eeldab see suurt taktitunnet, mõistmist, hea kontakti loomise oskust, et mees suudaks lahti lasta emast ja tunda end lähedasena naisega.

Kõik need jutud, mida mees eelistab emaga jagada, temalt toetust saades ja millest loobuda ei suuda, peaksid saama räägitud oma naisega. Naine ja mees peaksid olema teineteisele need, kes on kõige lähedasemad, sel juhul ollakse valmis eralduma ka vanematest.

Uue perega kohanemisel on kasuks osalus uue pere igapäevastes tegemistes, ühistegevustes osalemine, mõnes valdkonnas või tegevuses vastutuse võtmine, ühiste traditsioonide loomine jne. Kõik see, mis oli tähtis vanemate peres, peab olema asendatav uues peres ning lisaväärtusena on hea kujundada midagi unikaalselt, mis on vaid «meie perele» omane.

Teine keeruline protsess, mis takistab hea paarisuhte kujunemist, on antud loos ilmselt mehe vanemate suhetega seonduv. Mehe ema vajab oma poega ega suuda omakorda tema iseseisvumisega leppida, hoides poega oma probleemidega enda juures.

Murekirja kirjutanud naine ütleb, et ta mõistaks, kui vanemad vajaksid abi, oleks tervisega hädas vms. Jah, see on loomulik ja igati kohane suhtumine. Samas võib ka juhtuda, et vanemad jäävadki reaalselt haigeks, kui ei suuda leppida oma täiskasvanud laste iseseisvumisega ning saavad vajaliku tähelepanu ja seotuse läbi oma haiguse või abituse.

See ei ole üldse teadlik või pahatahtlik manipulatsioon uue suhte takistamiseks, pigem suutmatus oma probleemidega toime tulla, enamasti suhteprobleemidega, üksijäämisega, raskusega olla silmitsi oma ebarahuldava eluga.

Siin on võtmeküsimuseks jälle lähisuhted, antud juhul ema suhe oma mehega. Ta ei vajaks, ei seoks oma poega nii tugevalt endaga, kui tema suhe oma mehega oleks piisavalt lähedane, rahulolu pakkuv. Ka mehe ema jaoks peaks olema esimene kõige olulisem inimene, kellelt saab tuge ja mõistmist, tema enda elukaaslane.

Viimane protsess kulgeb valutumalt, kui vanemad leiavad piisavalt tegevust, eneseteostust mujal kui noorte pereasjades otseselt osaledes või tundes end vajalikuna viisil, mis sobib ka noortele.

Mõned vanemad leivad lahenduse uuest teineteisele pühendumisest, reisimisest või mõnest hobist, näiteks aiandusest, lemmikloomast, vanavanemate rollist jne. Seega on võtmeküsimus mehe vanemate paarisuhte kvaliteet, mis võimaldab kohaneda muutusega.

Praegu võib oletada, et ema ja poeg vajavad teineteist seetõttu, et kumbki pole võrdväärses, täisväärtuslikus ja täiskasvanulikus paarisuhtes.